Töö andmebaasi sisuga täitmiseks on kestnud kuus pingelist aastat. Praegu hõlmab EMIKi digitaalne noodikogu ligi 220 000 lehekülge.
Eesti muusika infokeskus (EMIK) kuulutas aasta alguses tellijatele avatuks oma käsikirjade digiarhiivi. See otsus sündis hoolikalt läbi mõeldud kokkuleppe alusel ja koostöös EMIKi hea koostööpartneri Eesti muusikafondiga, mille käsikirju on EMIK digiteerinud alates 2017. aastast.
Mis on Eesti muusikafond?
Muusikafond asutati 1945. aastal NSV Liidu muusikafondi Eesti vabariikliku osakonnana ning see tegutses…
Millise helienergia jättis meile Jaan Rääts? Särisevalt elurõõmsa ja mängulise, aga ka stoiliselt kaemusliku ja filosoofiliselt mõtiskleva.
25. detsembril 2020 lahkus Jaan Rääts (snd 15. X 1932), üks 1960. aastatel eesti muusikasse tulnud andekatest ja omanäolistest loojatest. Neid ridu kirjutades saan teda mäletada eelkõige tema muusika kaudu, aga ka veidi vahetumalt – meenutades aegu, mil panin kokku raamatu „Helilooja Jaan Rääts“ ning sain lähemalt…
Paraku kipub ratsionaalselt konstrueeritud nüüdismuusika sageli eirama ka loodust ennast ehk muusikalisi tajunorme.
„Modernistlik teos pidi olema eelkõige eneseküllane, iseend oma struktuuri kaudu seletav objekt.“ (Kerri Kotta, Sirp 24. V)
„Me oleme nüüd õppinud mõistma, et teose tähendus ei ole eneseküllane.“ (Toomas Siitan, Postimees 18. IX)
Teada põhjusel nihkusid Eesti muusika päevad märtsist-aprillist septembrisse ja said väikestes saalides kammerliku vormi. Festivaliürituste hulka mahtusid konkursi „Noor helilooja“ finaalkontsert 12. IX…
Collegium Musicale on vaimustava tasemega loominguline koor, mille ümber tasub jätkuvalt festivali punuda.
IX Pühalepa muusikafestival 7. – 9. VIII Hiiumaal.
Pühalepa muusikafestival oli seekord pühendusega Veljo Tormise 90. sünniaastapäevale ja Arvo Pärdi 85. sünnipäevale. Kolm päeva ja neli kontserti. Kavasse tõi põnevust Erkki-Sven Tüüri kooriteose „Canticum Canticorum Caritatis“ maailma esiettekanne. Esimest korda tuli publiku ette ka Hiiumaa kammerorkester.
Avakontsert Pühalepa kirikus oli austusavaldus Veljo Tormisele. Esines Tormis Quartet (Kadri Voorand…
Eesti muusika käsikirjad on laiali pillutud ja valdavalt kirjeldamata, avalik ülevaade puudub, süvamuusikapärand on akadeemiliselt läbi töötamata ning mõtestamata.
Muusikafoorumil „Classical:Next“ tutvustasid eesti muusikat ja sõlmisid sidemeid Eesti muusikaorganisatsioonid Music Estonia katuse all ja Eesti Muusika Infokeskus.
„Classical:Next“ 17. – 20. V Rotterdamis.
Oleme kulgenud üldiste muutuste tuules ja nüüdseks on loomulikustunud muusika(kultuuri) kirjeldamine kaubanduslike ja tehnoloogiliste mõistete abil. Digitaalse hulgimüügi tingimustes kipub mis tahes kunstiobjektist saama kontekstita, tühi entiteet. See mõjutab ka muusika tajumist, hindamist, kirjeldamist ja esitamist. Kuigi kõik muutub, ei juhtu miski nii ruttu purustavalt,…
Tõnu Kõrvitsa laulutsükli „Lageda laulud“ esiettekanne 31. X Tallinna Jaani kirikus. Esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost, solistid Jaanika Kilgi (sopran) ja Marianne Pärna (alt).
Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits ilmselt ja õnneks ei ole veel heliloojana liiga valmis saanud, aga tema hääl kõlab eesti muusikas võimsalt. Ta on Eesti muusika infokeskuse noodipoes kõige enam nõutud autor. Tema teoseid küsivad-ostavad meilt peale eesti interpreetide ka nimekad Euroopa…
Muusikat on läbi aegade kirjeldatud ja kirjeldatakse eri vaatenurkade alt. Vanad tähendused: muusika kui religioosne ja metafüüsiline nähtus – taevane võnkumine; ühisteadvuse rituaalne ergastaja; ideoloogia ruupor; geniaalse professionaali loodud meistriteos. Neist tuntud kirjeldusdominantidest pole ükski päriselt kadunud. (Muusika)kultuuris on niisugust – näiteks seesama rituaalne, kollektiivset või grupiteadvust ergastav alge –, mis ei saagi kaduda, viimata kaasa selle olemuslikku väge. Nii põimuvadki ka tänapäeva eesti tipphelilooja(te) omamüütides taevased võnkumised argireaalsuse ja…
Topelt-CD „Heli ja keel“ esitleb luulet ja muusikat siduvas kontserdisarjas (või selle eelloos) kõlanud muusikat, kaheksat teost kuuelt autorilt. Kolmandat hooaega kestvas ja tuntust koguvas sarjas on esindatud ka nüüdisautorid, kuid CD kava hõlmab ainult lahkunud heliloojate teoseid. Luulet plaadilt ei kuule ja siin puudub sõna- ja muusikakunsti kokkupuutest sündiv topeltnõidus. Aga CD-l on omad väärtused: kerguse vaimust kantud esitused ning äratundmised ja üllatused, mida pakub vahemikus 1948–1993 loodud muusika…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Esmane, fakti- ja allikatasand just süstemaatilises terviklikkuses on teaduseelne või -väline eikellegimaa. Kui Londonist küsitakse Artur Lemba (fotol) sümfooniat ja USAst Ester Mägi oma (kuna internetis levivad Järvi ja Klasi igivanad ettekanded), kuid nooti ei ole, siis midagi ei toimugi.Eesti teatri- ja muusikamuuseum
Kas keegi teab kindlalt, kes on ühe eesti muusika märgilise teose, Heino Elleri „Kodumaise viisi“ õiguste omanik?Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
„Lageda laule“ võib üsna kindlalt pidada Tõnu Kõrvitsa maagilise impressionismi üheks tippteoseks.Nele-Eva Steinfeld
