Kõik on otsekui pahas unenäos, ehkki pole säärast und ei enne ega pärast ealeski näinud. Ebameeldivalt madal metalne mütakas, siiski jõuan mõelda – juba jälle! Täpselt nädal tagasi rullisime klaaslibedal teel Kose juures kolleegi Moskvitšiga kaks korda üle katuse, paks lumi päästis halvemast. Sealt jäi meelde metalne kobin ja vaikus. Aga täna läheb hullemaks.
Kõiges on süüdi orelid. Noor režissöör Olav Neuland on suutnud Eesti Telefilmis käivitada oma teise dokfilmi, mis saab pealkirjaks „Oreli sisse minek”. On talv 1974, kui oleme lähemalt tuttavaks saanud professor Hugo Lepnurme ja Rolf Uusväljaga ning sõidame tasapisi mööda külmi Eesti kirikuid ja lagunevaid oreleid. Kas mitte Rolf Uusväli ei paku meile üles võtta ka esimene üleliiduline orelimuusika festival Tallinnas (15. – 24. II 1974)? Peame omavahel tasakesi sõjanõu:…
Möödaläinud suve ühel etteaimamatul päeval satub lapsepõlvekodus Pärnus mulle kätte Stalinlik Noorus number 1, jaanuar 1947, komsomoli „ühiskondlik-poliitiline ja kirjanduslik ajakiri”. Olin teise klassi poiss, kui see kroonukeelse punaplämaga täidetud üllitis on meile ostetud, kolm rubla tükk. Tuima pealkirjaga lugu „Võrsuvad mäetööstuse juhtivad kaadrid”, ja pilt sealtsamast. Hall ja kehvakene klišee, aga keemia-mäeteaduskonna üliõpilase Kaljo Kiisa tunnen siiski ära. Vaata hunti! Alumises reas paremalt teine, seal ta istub. Ja mu…
See punakas uks on Laia tänava pool tänaseni näha, peaaegu Suurtüki vastas, kõrval sama punakas raudvärav hoovi, küllap autodele. Kobistame kambaga väiksema ukse kallal, on hommik, paberite järgi 1971. aasta 23. november. Tunne on sant ja põnev ühekorraga, vist kõigil. Filmirühm on kirju: Klaus Mikko, keda alles vähe tean, režissööriks Jüri Müür, operaatorid on „omad joped” Peeter Tooming ja Arvo Vilu. Mina siis helimeheks. Ukse taga on poolkelder ja räpane…
Oleme Tallinnfilmi helisaalis neljakesi: Olga Lauristin, Alma Vaarman, režissöör Vladimir Karasjov ja mina. Aeg võiks olla septembrikuu 1968, kui linale läheb poolvalmis „Pööripäev”, Karasjovi dokfilm 1940. aasta juunipöördest. Vanad kommunistid on kohale toodud kas uudishimust või kontrollijatena ja ega lähegi palju aega, kui Alma võtab jalast kalossi ja taob sellega vastu toolileeni: „Vene tankid tuleb välja võtta!”.
Ehk aastapäevad tagasi helistas mulle legendaarse filmidirektori Levolli Karla poeg magister René Levoll: „Mul on olemas mees, kelle voodi all on üle 50 aasta peidus olnud Igor Jeltsovi filmi „Mehed jäävad koju” eestikeelne koopia. Kas filmiarhiiv on huvitatud?”. Jutt käis Jeltsovi diplomitööst Moskva filmiinstituudis 1956. aastal, peaosades Ants Eskola ja Linda Rummo. Lühike lugu, 30 minutit. Filmiarhiivis selle filmi koopiat polnud, mis tähendas, et tegu oli sümpaatse uudisega. Jälle üks…
Nädalapäevad enne suuri sündmusi hakkavad lumesahad Otepääl edasi-tagasi kihutama, suisa kolm-neli korda päevas ning ETKVLi söökla läheb kaheks päevaks kinni. On märts 1964 ja meie tore kamp noori filmiinimesi Tallinnfilmist uudistab neid sündmusi suurisilmi. Teeme väikest suusalaagrit, lund on sel talvel vägevalt. Siis loksub kõik paika: salajane info president Kekkose tulekust siiakanti jõuab loomulikult õige aegsasti rahva kõrvu, söökla avatakse jälle, aga seal on nüüd uued kardinad, laelambid ja ettekandjatel…
Tõtt-öelda on mulle tänaseni ebaselgeks jäänud, kuidas režissöör Olav Neulandil õnnestus 1974. aasta kevadtalvel Eesti Telefilmis käivitada dokfilm orelikunstnik professor Hugo Lepnurmest. Jah, Eesti NSV teeneline kunstnik, helilooja ja õppejõud, üleliiduliselt väga kõrgelt hinnatud interpreet – aga siinmail mees, kellest parteimehed parem vaikisid. „Ta on ju usklik!” – pröökas üks tegelane ETV majas, kui Olav hakkas meeskonda kokku sättima. Operaatoriks saime klassik Anton Muti, ohtlikul allakäiguspiraalil pöörleva mehe, ja ei…
Kirikuõpetaja Paul Saar on sellel pildil Helsingis Katajanokka läänivanglas. Ja see on augustis 2001 tõesti veel vangla. Käsil on film soomepoistest, kes olid vaherahu järel Soome jäänud ja 1947. aasta sügisel arreteerituna Katajanokka toodud. Vanahärra Paul pole 54 aasta jooksul siia kordagi sattunud, nagu ta polnud ka suure Patarei vanglas käinud 1944. aastast saadik. Pelgan veidi seda „sundtoomist” filmi tarvis mõlemasse paika, aga Paul ei näita kuidagi välja, mis tema…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
