-
Kuidas pöörata vääriliselt tähelepanu rahvusülesele kirjandusele kontekstis, kus kirjandusteaduse traditsioonid on olnud vägagi rahvuskesksed.
„See riik on oma olemuselt samasugune tütarettevõte nagu see firma. Kogu maa. Tütarettevõte. Võsu. Tsüst. Väike maa-ala, kus pestakse raha, peetakse firmapidusid, ostetakse kokku kinnisvara. Kui saaks olemas olla ilma sellega üldse kokku puutumata . . . . Kuid nad on ju kogu maailma ära jaotanud, enam pole kuhugi pugeda, kõikjal on firmad, tütarettevõtted, bürokraadid. [— ] Kuhu põgeneda? Kuhu…
-
Eesti mälupoliitikas Sofi Oksaneni „Puhastuse” maailm on üles ehitatud kui süüdlaste ja ohvrite maailm.
Vanemuise „Puhastus”, autor Sofi Oksanen, tõlkija Kalju Kruusa, lavastaja Liisa Smith (London), kunstnik Marge Martin, muusikaline kujundaja Sakarias J. Leppik. Mängivad Marje Metsur, Liisa Pulk, Maarja Mitt, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Tarmo Tagamets (Võru Linnateater) ja Maarius Pärn. Esietendus 18. IX Vanemuise väikeses majas.
. . . . Igaüks neist on kellegi suhtes
Meie. Kelle järglaste hulka sa kuulud
Ene Mihkelson,…
-
Kultuurianalüüs saab juhtida tähelepanu märkidega tehtavate tegude iseloomule, mitte toita illusiooni, et nende juriidiline reguleerimine on võimalik.
-
INTERTEXTUALITY AND INTERSEMIOSIS. Toimetanud Marina Gri?akova ja Markku Lehtimäki. TÜ kirjastus 312 lk.
?Intertextuality and Intersemiosis? on Tartu ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna ja Tampere ülikooli kirjanduse ja kunsti osakonna ühistööna välja antud kogumik, kuhu on koondatud Eesti, Soome ja Rootsi teadlaste artiklid. Kaastöid on ilukirjanduse, looduskirjanduse ja -foto, filmi ja ajalookirjutuse alalt.
