Toeta

Eneken Laanes

  • Peame Iisraeli kuristiku servalt tagasi tõmbama
    Omer Bartov: „Alternatiiv käimasolevale sõjale Gazas on USA ja rahvusvahelise üldsuse strateegiline ja poliitiline algatus sõja lõpetamiseks ja poliitilise protsessi käivitamiseks. Kui rahvusvahelist sekkumist ei tule, on ilmselge võimalus konflikti piirkondlikuks laienemiseks.“ Pildil Omer Bartov toetamas üliõpilaste proteste Pennsylvania ülikooli kampuses.     
    Erakogu

    Peame Iisraeli kuristiku servalt tagasi tõmbama

    Omer Bartov: „Just Iisraeli enda väite tõttu, et see riik kehastab inimkonna võidukäiku kurjuse üle, ei saa lubada, et see tõmbaks meid kõiki massimõrvade ja ebainimlikkuse pimedusse.“

    Eneken Laanes
    10 minutit

  • Mineviku roll Ukraina sõjas

    Mälupoliitika uurijad Maria Mälksoo ja Tatjana Žurženko arutavad, millise tee on valinud venelased ja ukrainlased ontoloogilise julgeoleku saavutamiseks.

    Venemaa neoimperialistlikku agressiooni Ukraina vastu on selle algusest peale 2014. aastal saatnud äraspidised ajaloolised narratiivid. Putinit võib pidada omamoodi amatöörajaloolaseks. Kuidas kirjeldaksite nende narratiivide rolli selles sõjas? Kes on nende adressaat? Mida need peaksid paljastama või varjama?
    Eneken Laanes
    14 minutit
  • Mälukultuurilisi mõtteid Smuuli juhtumist johtuvalt
    Juhan Smuuli bareljeef Tallinnas kirjanike maja seinal. Pronksist mälestustahvel avati 1972. aastal.          
    Olaf Meister / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Mälukultuurilisi mõtteid Smuuli juhtumist johtuvalt

    Nõukogude-aegse bareljeefi saab ümber mõtestada lisatahvli abil. See võiks ühtlasi olla lähtepunkt laiemale arutelule eestlaste osaluse üle XX sajandi okupatsioonides.

    Eneken Laanes
    5 minutit
  • Ajaloo sosin üle aja müra

    Ajaloo sosin üle aja müra

    Julian Barnes küsib romaanis „Aja müra“ otse: kas suur kunst lunastab poliitilise kollaboratsionismi?

    Eneken Laanes
    6 minutit
  • Ära lase mul minna ehk Unistused uuest inimesest
    Ruth (Keira Knightley), Tommy (Andrew Garfield) ja Kathy (Carey Mulligan) saavad internaatkoolis parima inglise tundekasvatuse, neid ärgitatakse looma: kirjutama, maalima, musitseerima. Kasvatajad isegi eksponeerivad nende loomingut, et veenda kooli rahastajaid, et kloonidel on hing. Täisealistena saavad neist kõigepealt teiste doonorite hooldajad ja siis, kahekümnendate eluaastate lõpus, doonorid, kellelt võetakse väikeste vaheaegadega üks organ teise järel, kuni nad „tehniliselt lõpule jõuavad”. Kaader Kazuo Ishiguro romaanil põhinevast Mark Romaneki filmist „Ära lase mul minna“.

    Ära lase mul minna ehk Unistused uuest inimesest

    Kriitiline posthumanism, on kasvanud välja keskkonnahumanitaaria, feministliku teooria ja loomade õiguste raames viljeldud filosoofilisest kriitikast valgustusliku humanismi aadressil.

    Eneken Laanes
    7 minutit
  • Viivi Luige hüppelaud
    Kirjanik Viivi Luik ja saatejuht Margit Kilumets.

    Viivi Luige hüppelaud

    Stalini aeg Eestis on olnud ligipääsetav tüdrukute kaudu, kes seda nägid, kuigi ei saanud kõigest aru, ja on pühendanud oma elu sellest kirjutamisele.

    Eneken Laanes
    5 minutit
  • Lapse silmadega
    Moonika Siimets ja tema abilised on teinud tervikliku ja väljapeetud filmi, mis ületab intelligentsuse ja tundlikkuse poolest kõik senised eesti XX sajandi vägivaldsest ajaloost rääkivad filmid.
    Kaader filmist

    Lapse silmadega

    Kuigi eesti filmides on viimastel aastatel tehtud mitmeid katseid kujutada sõjajärgset stalinistlike repressioonide maailma, ei ole see jätkuvalt kerge ülesanne. Eriti siis, kui teha seda lapse vaatepunktist, ja ekraniseerida kirjandusteos, kus on kujutatud omaeluloolises võtmes emast lahutatud lapse läbielamisi. Kuidas tõlkida kirjanduslik sisekõne filmikeelde? Kuidas vältida vägivalla kujutamisega kaasnevaid karisid lapspeategelasega ja ilmselgelt ka lastele suunatud linateoses? Kuidas rääkida Nõukogude repressioonidest uutele põlvkondadele, kes kasvavad visuaalkultuurist valitsetud maailmas ning kelle…
    Eneken Laanes
    5 minutit

  • Ajalooliste võrdluste eetika

    Michael Rothberg: „Kui meie maksude abil rahastatakse kaugel peetavaid sõdu või meie riided on tehtud orjavabrikutes, siis ei ole me süüdi imperialismis või rõhumises, kuid me oleme seotud subjektid.“

    17.–19. märtsil 2017 külastab Tallinna ülikooli üks maailma juhtivaid kultuurimälu uurijaid, California ülikooli professor Michael Rothberg. Ta on sümpoosioni „Kultuurideülesed mäluvormid: sõja, ümberasumise ja poliitiliste konfliktide mäletamine nüüdisajal“ peaesineja ja peab reedel, 17. märtsil kell 16…
    Eneken Laanes
    8 minutit

  • Holokaustikunst ja kontekst

    Kuraator oleks võinud konteksti puudulikkust ette näha, kuid kellegi tahtlikus solvamises ei tohi teda küll süüdistada.

    Näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ Tartu kunstimuuseumis kuni 29. III.
    Kuraator Rael Artel, kunstnikud
    Yael Bartana, Zbigniew Libera,
    Joanna Rajkowska, John Smith (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnal, Art Spiegelman ja Artur Żmijewski.
    Kui sõitsin eelmise nädala kolmapäeval Tartusse vaatama näitust „Minu Poola: mäletamisest ja unustamisest“, oli mul oma…
    Eneken Laanes
    3 minutit

  • Miks uurida ajalooromaani?

    Ajalooromaani all mõistetakse enamasti seda XIX sajandi võtmežanri, millele pani aluse šoti kirjanik Walter Scott. Scotti romaanid, nagu neid on käsitlenud Georg Lukács, oli osa XIX sajandi alguses aset leidnud muutustest ajalooteadvuses. Lukács väidab, et tänu sotsiaalseid tüüpe esindavatele tegelastele ja mineviku kommete antikvaarsele kirjeldusele õnnestus Scottil näidata minevikku esmakordselt ajaloolisena, s.o pidevate muutuste jadana, millel on suund ja eesmärk. Scotti romaanid andsid seega panuse progressiusule toetuva ajakäsitluse väljakujunemisse. Lisaks…
    Eneken Laanes
    3 minutit
Sirp