Eneken Laanes
-
Omer Bartov: „Alternatiiv käimasolevale sõjale Gazas on USA ja rahvusvahelise üldsuse strateegiline ja poliitiline algatus sõja lõpetamiseks ja poliitilise protsessi käivitamiseks. Kui rahvusvahelist sekkumist ei tule, on ilmselge võimalus konflikti piirkondlikuks laienemiseks.“ Pildil Omer Bartov toetamas üliõpilaste proteste Pennsylvania ülikooli kampuses.ErakoguPeame Iisraeli kuristiku servalt tagasi tõmbama
Omer Bartov: „Just Iisraeli enda väite tõttu, et see riik kehastab inimkonna võidukäiku kurjuse üle, ei saa lubada, et see tõmbaks meid kõiki massimõrvade ja ebainimlikkuse pimedusse.“
10 minutit -
Juhan Smuuli bareljeef Tallinnas kirjanike maja seinal. Pronksist mälestustahvel avati 1972. aastal.Olaf Meister / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsMälukultuurilisi mõtteid Smuuli juhtumist johtuvalt
Nõukogude-aegse bareljeefi saab ümber mõtestada lisatahvli abil. See võiks ühtlasi olla lähtepunkt laiemale arutelule eestlaste osaluse üle XX sajandi okupatsioonides.
5 minutit -
Ajaloo sosin üle aja müra
Julian Barnes küsib romaanis „Aja müra“ otse: kas suur kunst lunastab poliitilise kollaboratsionismi?
6 minutit -
Ruth (Keira Knightley), Tommy (Andrew Garfield) ja Kathy (Carey Mulligan) saavad internaatkoolis parima inglise tundekasvatuse, neid ärgitatakse looma: kirjutama, maalima, musitseerima. Kasvatajad isegi eksponeerivad nende loomingut, et veenda kooli rahastajaid, et kloonidel on hing. Täisealistena saavad neist kõigepealt teiste doonorite hooldajad ja siis, kahekümnendate eluaastate lõpus, doonorid, kellelt võetakse väikeste vaheaegadega üks organ teise järel, kuni nad „tehniliselt lõpule jõuavad”. Kaader Kazuo Ishiguro romaanil põhinevast Mark Romaneki filmist „Ära lase mul minna“.Ära lase mul minna ehk Unistused uuest inimesest
Kriitiline posthumanism, on kasvanud välja keskkonnahumanitaaria, feministliku teooria ja loomade õiguste raames viljeldud filosoofilisest kriitikast valgustusliku humanismi aadressil.
7 minutit -
Kirjanik Viivi Luik ja saatejuht Margit Kilumets.Viivi Luige hüppelaud
Stalini aeg Eestis on olnud ligipääsetav tüdrukute kaudu, kes seda nägid, kuigi ei saanud kõigest aru, ja on pühendanud oma elu sellest kirjutamisele.
5 minutit -
Moonika Siimets ja tema abilised on teinud tervikliku ja väljapeetud filmi, mis ületab intelligentsuse ja tundlikkuse poolest kõik senised eesti XX sajandi vägivaldsest ajaloost rääkivad filmid.Kaader filmistLapse silmadega
Kuigi eesti filmides on viimastel aastatel tehtud mitmeid katseid kujutada sõjajärgset stalinistlike repressioonide maailma, ei ole see jätkuvalt kerge ülesanne. Eriti siis, kui teha seda lapse vaatepunktist, ja ekraniseerida kirjandusteos, kus on kujutatud omaeluloolises võtmes emast lahutatud lapse läbielamisi. Kuidas tõlkida kirjanduslik sisekõne filmikeelde? Kuidas vältida vägivalla kujutamisega kaasnevaid karisid lapspeategelasega ja ilmselgelt ka lastele suunatud linateoses? Kuidas rääkida Nõukogude repressioonidest uutele põlvkondadele, kes kasvavad visuaalkultuurist valitsetud maailmas ning kelle…5 minutit
