Elo Kiivet
-
Sisearhitektide liidu aastapreemia žürii liige Villem Tomiste: „Lutheri mööblivabrikust on saanud arhitektuuripärandile rajatud emotsionaalne ja ruumi ülendav tervik. Valitud materjalide, sh valguse ja valgustuse koloriidi tõttu on hoone nüüd lausa monumentaalne.“Maris TombaEesti arhitektuuripreemiad 2018
Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit ning Eesti Kultuurkapital kuulutasid aastapreemiate laureaadid välja 6. XII Salme kultuurikeskuses. Loomeliitude ja arhitektuuri sihtkapitali ühine piduõhtu sai teoks neljandat korda. Kõigi nomineeritud arhitektuuriobjektide ja nende autoritega saab tutvuda virtuaalnäitusel arhitektuuripreemiad.ee.
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad
Žürii: Ingrid Ruudi, Teele Pehk, Peeter Pere, Merike Rehepapp, Tiiu Truus, Anna-Liisa Unt ja Üllar Ambos.
Ingrid Ruudi, kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali esimees: Säravate üksikobjektide ja -sündmuste kõrval või rohkemgi…3 minutit -
Ignar Fjuk: „Kergliiklejale mõnusa ja turvalise linnakeskkonna loomine ei tohiks piirduda üksnes rattateede rajamisega, veel vähem tohib seda teha ühistranspordi võimekust piirates.“Indrek PalmLinnal kui tervikul ei saa olla vaid üks idee
Ignar Fjuk: „Linn on jagamatu. Keegi peab linnateemasid koos hoidma. Ka ei tohiks ükski amet, veel vähem riigiasutus, linnas soleerida.“
11 minutit -
Eelmise valgusfestivali arhitektuurivalgustuse töötoa järel sai 2016. aastal uue ilme Tartu toomkirik, mille valgustusprojekt osaleb ka selle aasta kaasava eelarve hääletusel.Annika Haas / TavaHea valguse piduruum Tartus
Oktoobri lõpus toimub juba teist korda valgustuskunsti festival „Tartu valgus“ ehk Tava. Harva võetakse valgusteemad ette nii suurelt ja rahvusvahelises mõõtkavas. Põhiüritus kestab 25. – 28. X, kõrvalprogramm aga peaaegu kuu aega kuni 18. XI. Tartu avalikus ruumis pimedust tõrjuva silmailu nautimisele lisaks saab osaleda mitmes praktilise suunaga töötoas (vt tartuvalgus.ee).
Kuidas saab linnaruumis valgust kasutada arhitekt, planeerija või disainer?
Amardeep M. Dugar, töötoa juhendaja: Kuna linnaplaneerijate eesmärk on luua turvaline, elav ja kaasav linnaruum, on…3 minutit -
Inimmõõde ei küsi tiitleid, vaid eeldab koostööd, aktiivsust ja vastutustunnet. Kõik konverentsil kõlanud linnaruumi elavdamise projektid on ellu viidud koosloome meetodil ehk kohalike aktiivsel osalusel, ühiselt mõeldes, arutledes ja tegutsedes. Brüsseli (ajutiste) avalike ujulate projekt „Bassein on lahe“ („Pool is Cool“).Human Cities / Pool is CoolInimlikud linnad
„Disainiöö“ selleaastane konverents tõestab, et idealism ei ole kadunud ja sellest kantud head näited toetavad õhinapõhist ruumiloomet igal pool.
6 minutit -
„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mineskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100 projekti). Sobib kõik, mis on seotud kultuuriga – aga kultuur on teatavasti väga lai mõiste. Küsimusele, miks ei ole osale „11 purskkaevu“ ettevõtmises ühtegi friisi kunstnikku, vastasid korraldajad, et mujalt kandideerinud kunstnikud valiti seepärast, et taheti ju ilusaid ja ainulaadseid purskkaevusid … Iseseisvatel hoolivatel kogukondadel ning kohalikul identiteedil põhineva kultuuriprogrammi juures on eriti sümpaatne postulaat, et võõras, tundmatu ja kaugelt tulnu on oodatud. Avatud meel, keskkonnahoid, ideevabadus ja erinevuste väärtustamine on lipukiri vastates küsimusele, kas oleme kindlad, et kõigile on ruumi. Kodanikualgatuste puhul ei tohiks ilmselt pahaks panna, et prillikivina läikivate ametlike projektide kõrval on palju põlve otsas tehtut, uue näitusehoone kvaliteetarhitektuuri kõrval seisab teibiga kokku kleebitud pargipaviljon ja kogupilt on esindussündmuse kohta harjumatult eklektiline. ELO KIIVETElo Kiivet„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mienskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100 projekti). Sobib kõik, mis on seotud kultuuriga – aga kultuur on teatavasti väga lai mõiste. Küsimusele, miks ei osale „11 purskkaevu“ ettevõtmises ühtegi friisi kunstnikku, vastasid korraldajad, et mujalt kandideerinud kunstnikud valiti seepärast, et taheti…1 minut -
Kui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine – meil siin on/olid samad jamad. Holland on pikalt olnud arhitektuurimaailma etalon, mille stiili võtsid eeskujuks lugematud üliõpilased, õppejõud ja arhitektid. Nende linnaplaneerimist hakati hindama mõnevõrra hiljem: edulugu on käinud ühte jalga nn kopenhaagenistamisega, kui inimmõõduga ruum, jalgrattaliikluse eelisarendamine ja jalakäijatänavate arvu kasvatamine on levinud üle terve maailma. Ka Leeuwardeni jalgrattataristu on eeskujulik ja kadestamisväärselt mugav: kahesuunaliste rattateede võrgustik katab linna ja tagab stressivaba liiklemise. Veesõidukitelgi on autode ees eesõigus, kuna väikesed madalad sillad on kõik tõstetavad ja läbipääsuks tõuseb sillapealne tänavajupp tihti ja sujuvalt, nii et veest takistatud liiklejad saavad samal ajal sillaalust suurt kunstiteost imetleda (Tartu, midagi sulle!). Jalakäijatel pole aga kerge – küll on kõnniteed naeruväärselt kitsad või lõpevad järsku eikusagil. Selle vajakajäämise korvab mõnusalt lohakas ja õiterikas maastikuarhitektuur ning kõikjal naeratavad aiapäkapikud. ELO KIIVETPille-Riin LarmKui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine – meil siin on/olid samad jamad.
Holland on pikalt olnud arhitektuurimaailma etalon, mille stiili võtsid eeskujuks lugematud üliõpilased, õppejõud ja arhitektid. Nende linnaplaneerimist hakati hindama mõnevõrra hiljem: edulugu on käinud ühte jalga nn kopenhaagenistamisega, kui inimmõõduga…1 minut
