Holger Looduse soov kaasa mõelda kultuuri ja ühiskonna tulevikustsenaariumide kujundamisele ei ole eksponeeritud demonstratiivselt, vaid on tajutav ridade vahel.
Holger Loodus on tähelepanuväärne näide 2010ndatel kunstiväljale astunust, kelle tegevus tekitab kiusatuse arutleda, milline on XXI sajandi alguse tõeliselt hea eesti kunstnik.
Looduse puhul võib rääkida tema põlvkonda iseloomustavatest ühisomadustest, aga ka silmapaistvatest isikupärastest erijoontest. Läbi löönud muusikuna – 1990ndatel oli ta tuntud indie-pop-bändi Dallas üks eestvedajaid, 2000ndatel keskendus Mirabilia sooloprojektile…
Kristi Kongi pälvis meie tänavuse maalikunsti tähtsaima, Konrad Mäe preemia.
Kristi Kongist artiklit tellides palus kunstitoimetaja kasutada, kui vähegi võimalik, pealkirja „Armastus maali vastu“, et see seostuks ajalehenumbrit läbiva armastuseteemaga. Õnneks ei tunne ma seda palvet täites ebamugavust, vaid rõõmu sobiva raamistiku üle.
Loomulikult armastavad kõik kunstnikud oma elukutset, muidu nad ei tegeleks sellega maailmas, kus kunstnikuks olek tähendab sotsiaalseid ja majanduslikke väljakutseid, kui mitte tõsiseid raskusi.…
Näitus „Teispool reaalsust“ Tartu Kunstimajas 24. VIII – 17. IX. Kuraator Lilli-Krõõt Repnau, kunstnikud Britta Benno, Gudrun Heamägi, Kalli Kalde, Lauri Koppel, Ove Maidla, Ede Raadik, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom.
Olukorras, kus graafika kui kunstiliigi surmast enam ei räägita, kuid mure eriti rikkalike traditsioonide säilimise pärast on siiski alles, näitab Lilli-Krõõt Repnau kuraatorinäitus, et graafika on hea alus nüüdiskunsti panustamiseks ja päevakajaliste probleemide kõnetamiseks. Tulemus on veenev: esimene…
Sirja-Liisa Eelma tegutseb kunstnikuna 1990. aastate keskpaigast ning on osalenud näitustel maalide ja suureformaadiliste joonistuste, installatsioonide ja installatiivsete lavastuste-keskkondadega. Väljendusvahendina domineerib tema loomingus siiski maal. Ta õppis maalikunsti EKAs 1992. kuni 1996. aastani ning on nüüdseks maalinud kaks aastakümmet. Just maaliloominguga annab Sirja-Liisa Eelma eesti kunsti ilmselt kõige tõsisema panuse.
Tema tunnustamine Konrad Mäe maaliauhinnaga on üsna seaduspärane. Sada aastat pärast Konrad Mäe tegutsemist, kui Eesti maalikunsti käekäik võrdus rahvusliku kunstikoolkonna loomisega, on Eelma…
Mutsu valis nagu ka teised anklased mitteosalemise eetika, loomingulise positsiooni, mis distantseerus totalitaarse režiimi ühiskonnast.
Näitus „Marju Mutsu. Ofordis tabatud hetk” Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis 15. V – 21. IX 2014, kuraatorid Anne Untera ja Elisa-Johanna Udde.
Intervjuu näituse „Vabaduse ihalus. Kunst Euroopas alates 1945” peakuraatori Monika Flackega.
Näitus „Kriitika ja kriisid” on Kumus kuni 3. XI, varem oli see vaadata Saksa ajaloomuuseumis Berliinis (17. X 2012 – 10. II), Milano Palazzo Reales (15. III – 2. VI) ja novembris avatakse Krakówi nüüdiskunsti muuseumis MOCAK.
Näitus „Kriitika ja kriisid” on suurema projekti „Vabaduse ihalus. Kunst Euroopas alates 1945” osa ja Euroopa komisjoni XXX näitus. Milline on komisjoni näitusesarja lugu?
Euroopa…
Kaljo Põllu „Eesti maastikud” Kumu IV korrusel kuni 6. X. Kureerinud Anne Untera, kujundanud Villu Plink ja graafiliselt kujundanud Kätlin Tischler.
Kaljo Põllu tegevus ühendab endas vastandlikke tendentse: nii omal ajal radikaalseid kunstieksperimente kui ka soome-ugri pärandi uurimist. Viimases ei väljendu Jaak Kangilaski klassifikatsiooni järgi enam kosmopoliitne avangardi-, vaid rahvuslik-konservatiivne diskursus, aga ka teatavad postmodernistlikud jooned. 1960. aastate ja 1970. aastate alguse Põllu kunstis tuuakse esile moodsa kunsti uuemate kogemuste aktiivne…
Toomas Kuusingu näitus „Miski pole väljamõeldis” Tallinna Kunstihoone galeriis ja „Harilikud inimesed” Tami galeriis kuni 31. III.
Tallinnas on kahes kohas – Kunstihoone galeriis ja Tami galeriis – märtsi lõpuni avatud Toomas Kuusingu tööde väljapanek. Toimumisaja ühitamine justkui viitab kahe näituse dialoogile ning paneb neid vaatama nõudlikumalt, otsima nii ühisjooni ja seoseid kui ka erinevusi, mis annavad võtme kahe komplekti käsitlemiseks: kas kontseptuaalse tervikuna või kunstniku loomingu põhimõtteliselt erineva suunana, mis…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Mare Vint. Rõdu. Tušš, paber, 1973. EKM
Sirja-Liisa Eelma on kasutanud esmapilgul pea monokroomsena mõjuvates kompositsioonides 14–25 värvitooni, töötades vahetult ühe maali kallal 33–45 tundi. Sirja-Liisa Eelma
