Eero Epner
-
Edith Karlson. Kõik, mis juhtub perekonnas, jääb perekonda, 2020.Stanislav StepaškoEkspressioonideta ekspressionism
Edith Karlson on asetanud oma sõrmeotsad sinna, kus sõnad, ideoloogiad ja uskumused on kaotanud igasuguse usutavuse ning võimaluse olla.
6 minutit -
Karin oli vaadanud „Farssi pastoraadis“ kümneid kordi. Ta tahtis vaadata muutumatut teatrit. Clive Winton – Aivar Tommingas.VanemuineHarmooniline õnnelik inimene
Kuna keskmine SKP oli viimastel aastakümnetel tõusnud ning ajakirjanduses läbiviidud rahvaküsitlused näitasid inimeste rahulolu tõusu oma elukvaliteediga, oli riiki saabunud aeg tegeleda headusega.
8 minutit -
Mati Undi 2000. aastal Vanemuises lavastatud „Laulatus“. Henryk (Sõdur, Poeg, Prints ja hiljem Kuningas) – Riho Kütsar, Mania (Teenijatüdruk ja Printsess) – Karin Tammaru.Rein UrbelMati Undi puudumine
Ainult väga intelligentne inimene võib olla huvitavalt tavaline, oli Markole öelnud tema emakeele ja kirjanduse õpetaja ning selle õpetusteraga saatnud ta tisleriks õppima.
8 minutit -
Kadi Estland. Kunstnikud lähevad koju. Tikand, 2012. Eesti KunstimuuseumPressifotoIsesuse kehtestamine
Kuidas ka näitust „Õngitsejad“ ei vaata, osutab see taas, kui algeliselt on mõistetud seda, mida naised teevad. Kas ei ole aeg küps loobuda naiskunsti mõistest?
7 minutit -
Berliini Schaubühne „Ricahrd III“ (nimiosas Lars Eidinger). Selle lavastaja ja teatri kunstiline juht Thomas Ostermeier on kaitsnud trupiteatri ideed ning öelnud: „Ühiskond palkab endale narrid, kellel on täielik vabadus sedasama ühiskonda peegeldada, küsimuse alla seada, välja naerda. Ühiskonna olukord ei saa ju olla hull, kui ta veel usub, nagu oleks tähtis ja õige iseennast mänguliselt küsimärgi alla panna.“Arno DeclairNäitlemine autentsuse ajajärgul
Kõigile kehtiva tõe otsimise kõrval võib näitleja eesmärk olla ka teadlik ambivalentsuse külvamine.
16 minutit -
Kui NO99 etendas lavastust „GEP“ välismaal, palgati sünkroontõlk, sest sõnu oli lihtsalt nii kohutavalt palju, et nende kuvamine subtiitritõlkega kuhugi tabloole oleks olnud sama hea kui 600-leheküljelise raamatuga lavaruumi tapetseerimine.Tiit OjasooSõna ja näitleja uuemas teatris
Postdramaatilises teatris jäetakse otsad lahti, ollakse ambivalentne, tsiteeritakse ja vihjatakse, pakutakse vastuolusid, põgenetakse hinnangute eest, esitatakse küsimusi ega vastata.
8 minutit -
Praha kvadriennaalil näitas NO99 oma dokfilmi „Ühtse Eesti suurkogust“ ning see oli teatav tõe garantii: filmist oli näha, et tõesti toimuski suur rahvakogunemine, oligi tohutu saal, tuhandeid inimesi täis.Liis Treimann / Postimees / ScanpixPerse poliitika – loevad inimesed!
Teater NO99 näitas Praha kvadriennaalil, kuidas selliste ülipopulistlike loosungitega valimised võidetaksegi.
10 minutit -
Risto Kübar Jan Decorte’i lavastuses „Much Dance“. Münchner KammerspieleKontekst ja tema näitleja
Kuidas Risto Kübara kohmitsev keel, väljaväänatud keha ja tumm skulpturaalsus suhestusid konteksti ehk Müncheniga?
13 minutit -
Mart Kangro: „Inimesena vajame kunsti eeskätt selleks, et tajuda, et me ei ole üksi: inimesena üksi, oma otsingutes ja arutlustes üksi.“Veiko TubinTeater suudab kõike
Mart Kangro: „Ammu pole teater pelgalt betoonikeskne meelelahutus – müüritud nelja seina vahele.“
7 minutit
