-
Tänavu antakse kolmandat aastat välja Jaan Krossi kirjandusauhinda. Mis oli algatuse ajendiks?
Märt Väljataga: Jaan Krossi kirjandusauhinna asutasid kirjaniku pärijad kolme aasta eest, et tunnustada väljapaistvat saavutust mõnes Jaan Krossi loometegevusega seotud valdkonnas: ilukirjandusliku proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke alal. Valik langetatakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud raamatute seast, mis ei tarvitse isegi olla eestikeelsed. Selline määratlus on mõistagi väga lai, võib-olla ei olegi meil teist nii laia välja…
-
Eesti romaanivõistluste traditsiooni alustas kirjastus Loodus 1927. aastal. Sestpeale on Eestis – ja kirjastuse Orto algatusel ka väljaspool Eestit – peetud ligi 30 romaanivõistlust. Võidutööde seas on nii praeguseks eesti kirjandusklassikasse kuuluvaid teoseid kui ka neid, mida peaaegu ei mäletata. Enamasti jääb võistlustööde arv 40 ja 60 vahele, erandiks oli 1985. aasta romaanivõistlus, kui laekus koguni 77 tööd.
Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlus toimus sel aastal kolmandat korda; 24. jaanuaril anti auhinnad Apollo…
-
Me oma kõrgust eal ei tea –
kui tõusta kästakse,
siis ulatuvad mõned meist –
kes tõesed – taevasse –
Emily Dickinson
Frederick Matthias Alexanderi järgi nime saanud Alexanderi tehnikat on esmapilgul raske kirjeldada. Võrreldes jõusaaliga ei toimu inimestega, keda õpetaja vaevuaimatavate puudutuste abil suunab istuma või pikali heitma, tõusma või mõne sammu astuma, justkui midagi – nad ei rassi ega pinguta. Pigem vastupidi: kogu tähelepanu on keskendatud just pingest vabanemisele, algse loomulikkuse leidmisele. Ja…
-
Äsja täitus 125 aastat Oskar Lutsu sünnist ja sada aastat legendaarse kooliromaani „Kevade” esmailmumisest. Sellega seoses on põhjust huvi tunda kirjandusõpetuse praeguse olukorra vastu.
Kas ja mida „Kevade” ning eesti kirjandusklassika tänapäeva koolilapsele tähendab?
Millised on eesti keele ja kirjanduse õpetamisel suurimad raskused?
Millised meetodid on osutunud kõige tulemusrikkamaks?
Kas peate lõpukirjandit vajalikuks?
Kas noorte huvi kirjanduse vastu näitab ajas muutumise märke?
Milline on olnud kõige rõõmustavam kogemus?
Milliseid samme peate vajalikuks kultuuri- ja hariduspoliitikas?
*
Anu Kell, Gustav…
-
UNESCO egiidi all on äsja välja kuulutatud 2014. aasta maailma raamatupealinna konkurss. Esimesena pälvis selle tiitli 2010. aastal Ljubljana ja praegu on maailma raamatupealinn Buenos Aires. Alates 23. aprillist kuulub tiitel Jerevanile ning 2013. aasta raamatupealinnaks on valitud Bangkok.
Raamatupealinna tegevusaasta ei kattu päriselt kalendriaastaga, vaid saab alguse rahvusvahelisel raamatu ja autoriõiguse päeval, 23. aprillil, mida ka Eestis on tähistatud juba aastaid mitte üksnes jüripäeva, vaid UNESCO algatusel ka raamatu ja…
-
ASKO KÜNNAP: Kui tegemist on maakaardiga, siis on seal tõenäoliselt märgitud teed ja asulad, jõed ja järved. Täpsema kaardi puhul ehk ka samakõrgusjooned, paar piimapukki ja bussipeatust koguni. Kui tegemist on postkaardiga, siis laiutab seal mõni kulunud olemisega vaatamisväärsus, mõttetuim neist kõigist Brüsseli alamõõduline kusik. Kui aga tegemist on kolmandast kaardipakist tõmmatud luulekaardiga, siis kargab sealt lugejale vastu kogu tõde. Ilus ja kole, nunnu ja halastamatu. Näiteks tumedama paki risti…
-
Ülo Vooglaid, Vanaisa. Toimetanud Tiia Kõnnusaar. Kujundanud Anneliis Aunapuu. Väike Vanker, 2011. 87 lk.
Madalates majades
kohtas kõrget vaimu:
uhket, vaba vaimulaadi –
talupojaväärikust.
Kõigest sellest osa saadi.
Palju on mul sellest aimu . . . .
Juhan Viiding
*
Elulugude tulvas on olnud üks rõõmustavamaid Ülo Vooglaiu „Vanaisa”, nauditavalt kirja pandud, aga ennekõike üks ütlemata vajalik raamat, õieti kvintessents kõigest, mida Ülo Vooglaid on aastakümneid kõnelnud haridusest, kasvatusest, väärtustest ja väärikusest. Ehk on lugude kaudu kergem edasi anda seda, mis muidu…
-
Aasta 2011 on kuulutatud liivi kultuuri aastaks ja sel puhul on toimunud mitmeid sündmusi nii Eestis kui Lätis. Kas tahaksid mõnd neist eriliselt esile tõsta?
Valts Ernštreits: Tähtsaimad on minu meelest just jäävad asjad, milleks on tänavu mitmed liiviteemalised väljaanded, sest nende mõju jätkub ka siis, kui kõik üritused on ära kõlanud. Eestis on sellistest tähtsaim Eesti Keele Sihtasutuse välja antud suur liiviteemaline kogumik, mis tutvustab ulatuslikult liivi kultuuri, alates ajaloost,…
-
Eesti ei erine Põhjamaadest ega Euroopast mingi erilise eksootikaga, tunnustada tuleb eesti keele ja kultuuri väärtustamist sellisel tasemel, et see tagab kirjanduse normaalse arengu. Võrreldes mäemari või udmurdi kirjandusega, nagu leidsid Valeri Alikov ja Mush Nadii, on eesti kirjandus praegu üsna õnnelikus olukorras. „Eesti on ilus, inimesed on kuldsed, ajalugu paneb imetlema – kirjandus on kuldne, kohe tõlgiks ja tõlgiks!” võttis selle särasilmselt kokku Mush Nadii.
Tõlkimiseks pakub enamikule tõlkijaist jätkuvalt…
-
Eesti Kirjanduse Teabekeskus loodi 2001. aastal tolleaegse kirjanike liidu esimehe Mati Sirkli ja Eesti Kirjastuste Liidu algatusel. Tol aastal ilmus väljaspool Eestit 14 eesti ilukirjandusteose tõlget. Tänavu, kümme aastat hiljem, on neid juba üle neljakümne. Tõlkijatele 3.–8. detsembrini korraldatud piduliku seminari puhul mõned küsimused Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevjuhile Ilvi Liivele.
Eesti keele ja kirjanduse juurde toovad tõlkijaid mitmed teed. Kas neid on võimalik kuidagi määratleda?
Andsime kümnenda tegevusaasta puhul välja raamatu „Tõlkes…
