-
Üleilmse tegevuskunsti rändfestivali „Nulltolerants. Mitmekesine universum. Plahvatus” ringreisi raames jõudis Eestisse ka tõeline Kentuki Lõvi – karismaatiline ja legendaarne kuulutajapoeet, biitnike kaasaegne Ron Whitehead, kelle sõnum lõi kõlama nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus. (Vt ka eelmine Sirp, lk 17).
Ron on ühtaegu underground’i kuningaks tituleeritud lindprii luuletaja ja tunnustatud kirjandusprofessor, ennekõike aga missioonimees Ralph Waldo Emersoni või Walt Whitmani vaimus. Sündinud 1950. aastal Lääne-Kentucky taluperes, lahkus Ron Whitehead 17aastaselt kodunt vaimsetele…
-
Raamatu ja roosi päeval, jüripäeval, anti botaanikaaias traditsiooniliselt üle kirjandusfestivali „Prima vista” eelsündmusena 333 euro suurune kirjanduspreemia „Esimene samm”. Kuidas iseloomustad žürii esimehena selleaastast konkurssi?
Hannes Varblane: Tänavu esitati kokku kümme preemia statuudile vastavat kandidaati, nii proosa- kui luuletekste, mis on ilmunud 2011. aasta jooksul ajakirjades Vikerkaar ja Värske Rõhk. Esitatute hulgas oli kuus tüdrukut ja neli poissi, viis luule- ja viis proosateksti. Nii et vägagi tasakaalus, kirjanduslikult aga üsna mitmekesine.
Kuna…
-
Kõnelus Kätlin Kaldmaaga
Sõnadega „Eesti on nii väike . . . .” algab liigagi palju mõtteavaldusi. Seda suurem tundub siinsete elu. Mõni inimene elab nagu mitme eest, jõuab märkamatult korda saata uskumatult palju. Sina saabusid äsja Linarese luulefestivalilt, millest Eestis siiani kuigivõrd ei teata – kas olid seal esimene suitsupääsuke ja kuidas leidsid sinna tee?
Linarese luulefestivalil olin küll esimene eestlane. Tee sinna oli kiina-käänaline, ja nagu ikka, läks läbi inimeste – üks soovitab teisele,…
-
Piret Pääsuke ja Jan Kaus kirjandusest RRis
Muljetavaldav rida eesti luuletajaid esines televisioonis ühe aasta jooksul peaaegu iga päev pärast uudiseid ühe luuletusega. Nüüd on juba mõnd aega võimalik näha ja kuulda ka eesti proosakirjanikke ja tõlkijaid esitamas oma loomingut. Kuskohas?
Piret Pääsuke: Seda on võimalik vaadata-kuulata aadressil: read.err.ee. Samuti jõuab sinna kirjandusfestivali „Head read” avalehelt. Täpsemat infot leiab veel http://www.err.ee/sisu.aspx?id=1176&s=12.
Kuidas idee sündis? Mis oli ajendiks?
P. P.: Idee tuli saksa kirjandusruumist (ma…
-
Alates UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemisest 2006. aastal on Eesti selles vallas aktiivselt tegutsenud: 2010. aastal avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu (www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu), mida haldab Rahvakultuuri Keskus, korraldatakse koolitusi ja õppepäevi. Vaimse kultuuripärandi mõiste äratab üha enam huvi. Seepärast on rõõmustav, et nüüd on eesti keeles ilmunud komplekt infovihikuid, kus rohkete näidete ja illustratsioonide varal selgitatakse vaimse kultuuripärandi olemust. See tähendab selliseid põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja…
-
Värskelt ilmunud ingliskeelsete idiomaatiliste väljendite kogumik „Inglise meel inglise keeles. Keelenäiteid” märkis autori, legendaarse keeleõpetaja, nii Akadeemilise Inglise Klubi kui Akadeemilise Inglise Suusalaagri algataja Irene Tiiveli 88. sünnipäeva. Esitlus ei leidnud aset küll mitte Sangaste lossis, kus enamik keeleõppeks korraldatud lavastusi, vaid Irene Tiiveli elupõlises töökohas teaduste akadeemias.
Erakordse ja pikaajalise inglise keelt ja kultuuri tutvustava pedagoogilise tegevuse eest on Irene Tiivel pälvinud 2003. aastal Inglise kuninganna kõrge autasu, Briti Impeeriumi…
-
Äsja ilmunud raamat „I meetod – keeled” on väga selge ja klaar, hästi süstematiseeritud keeleõpik. Kuidas tekkis selle väljatöötamise mõte ja kuidas kulges protsess?
Ott Ojamets: Idee keelemeetodi loomiseks tekkis loomulikust vajadusest ise paremini ja efektiivsemalt keeli õppida. Olen alati tundnud, et keeled on midagi väga kasulikku, ning seepärast läksin neid (täpsemalt romaani keeli) ka ülikooli õppima. Siis hakkas üha enam tunduma, et meetodid, mille toel keeli õpitakse, on iganenud ja…
-
Eesti Kirjanike Liidu aastakoosolekuks 23. märtsil on vastloodud kirjastus Luul avaldanud Jaan Malini koguteose „Meile. Eesti Kirjanike Liit seisuga 1. jaanuar 2010”.
Kust tuli ajend selline kogumik välja anda ja on sel mingi seos Kivisildniku omaaegse laineid löönud nimekirjaga?
Jaan Malin: Eks kõik on omavahel seotud. Kuigipalju mõjutas Kivisildnik ikka, aga kahtlemata ei olnud tema ainus. Minul on mitu peret. Üks on kirjanike liit, üks on kirjanduse selts ja üks on EYS…
-
Emakeelepäeval anti üle järjekordsed Eesti Kultuurkapitali kirjandusauhinnad. Proosa osas pälvis selle Olle Lauli romaan „Kodutus”, luules Kalju Kruusa „Tühhja”, esseeauhinna sai Tõnu Õnnepalu „Ainus armastus. Valik esseid” ning vabaauhinna Andrei Hvostov „Sillamäe passioon”. Näitekirjanduse auhind läks Jaan Kruusvalli näidendile „Tasandikkude helinad”.
Milline on auhinnatud teose tähendus teie enda jaoks?
Olle Lauli: Neid tähendusi on vist väga palju. Romaan on uus maailm. Kui ta ellu ärkab, siis muutuvad tegelased seal kirjutajale väga lähedasteks.…
-
Emakeelepäeva raames on valmimas kogumik soome-ugri autorite emakeelele pühendatud luuletustest. Koostaja Urmas Bereczki, mis oli sellise antoloogia kokkupanemise ajendiks?
Antoloogia ajendiks on see, et keel ei ole pelgalt vahend, mille kaudu me oma mõtteid väljendame, vaid peale selle on meil emakeelega mitmel põhjusel väga isiklik ja emotsionaalne side. Emakeel saab seetõttu olla ka luuletuse objektiks ja inspireerijaks, mitte ainult vahendajaks. Luulekogu vahetuks ajendiks on meie (Ungari Instituut, Euroopa Komisjoni Eesti esindus,…
