-
Kaua sai tänavu kirutud seda kahtlevat, kiratsevat kevadet; ei tahtnud ega tahtnud teine tulla. Ja kui ta siis lõpuks pärale jõudis, puhkes kõik, mis vähegi võis, kohemaid ja korraga, päris pööraselt õitsele.
Samal ajal kui Rotermanni kvartalis kõlasid orientaalsed rütmid, pöörlesid dervišid ja aeti välja kurje vaime, sai imestleda maailma noorimat köietantsijat ja teha tutvust iidse tiibeti tarkusega, rüütus Kirjanike Maja pidulikult kuuserohelisse ja apelsinikarva võrkloori ning vanalinnapäevade turumelu kohale kerkis…
-
Kõnelus Jaak Jõerüüdaga
Äsja ilmus su romaani „Raisakullid” taastrükk. Selle esimene osa pälvis 1982. aastal kirjanduspreemia ja teine, kolm aastat hiljem ilmunud osa jäi kõige muu taustal suhteliselt tähelepanuta. Nüüd on mõlemad osad üheskoos kaante vahel. Milline on su enda suhe selle ammuse, Rein Veidemanni poolt üheks 101 eesti kirjanduse tüvitekstiks valitud romaaniga?
Raamat anti vanasti välja jubedalt, ime, et keegi seda üldse lugeda suutis. Niinimetatud köited olid tegelikult paberkaantega brošüürid,…
-
„Prima vista” patroonide ümarlaud
9. mail, kümnenda „Prima vista” avapäeval, toimus Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis festivali seniste patroonide mõttevahetus teemal „Võim ja vaim”. Vestlust suunas Berk Vaher.
Berk Vaher: Kuidas teile viimaste aastate valgel tundub, kas kultuuriinimesed on ühiskonnakriitiliste sõnavõttudega olnud liiga aktiivsed või liiga passiivsed? Või kas nad on mõnikord üle reageerinud?
Leelo Tungal: Minu meelest ei ole. Võiks ehk valjemaltki reageerida. Minu põlvkond pole ehk küll nii palju häält teinud…
-
Pilt ja sõna. Hullunud Tartu 2010–2012. Peatoimetaja Jaan Malin, kunstitoimetaja Kadri Asmer, kirjandustoimetaja Marja Unt. Tõlkijad Bob Beagrie & Andy Wiiloughby, Adam Cullen, Inna Feldbach, P. I. Filimonov, Riina Jesmin, Hasso Krull, Kalju Kruusa, Norman Kuusik, Ilmar Lehtpere, Brandon Lussier ja Eva Liina Asu-Garcia, Miriam McIlfatrick-Ksenofontov, Eeva Park, Aare Pilv, Juta Ristsoo, Aija Sakova-Merivee, Kersti Unt, Marja Unt, Peter Waugh. Luul, 2013. 309 lk.
Pilt ja sõna, indeed. Pilt on selline,…
-
„Prima vista” kümnes festival 9. – 11. maini möödus elevas sündmustest laetud õhustikus välgatusena, mille mürisev kaja jõuab lugejateni tagantjärele.
Festivali viimasel päeval anti Valgas Nipernaadi kuju juures üle kolmas August Gailiti nimeline auhind. Valdur Mikita ja Mehis Heinsaarega samasse ritta asus Kärt Hellerma oma novelliga „Mängumeri”. Värskele laureaadile lisaks õnnitlustele ka üks küsimus.
Milline võiks olla gailitlik pilk tänasele maailmale?
Kärt Hellerma: Kui sellele küsimusele vastust mõtlen, siis vaatan samal…
-
3. mail esitleti Tartu Kirjanike Majas itaalia väikekirjastuse Gattomerlino välja antud nelja raamatut, kakskeelseid luulekogusid nagu Maarja Kangro „Pöördumatuseliblikas” („La farfalla dell’ irreversibilità”), Doris Kareva „Aja kuju” („L’ombra del tempo”), Kalju Kruusa „Viies tagavararatas” („La quinta ruota di scorta”) ning Antonio Possevino 1585. aastal Tartust saadetud kirja „Un gesuita tra gli estoni” Mantova hertsoginnale. Mõned küsimused kirjanikule, tõlkijale ja kirjastajale Piera Matteile.
Kõik salapärase nimega Gattomerlino logoga raamatud on väheldase…
-
Juhan Liivi auhind anti Alatskivil sel aastal välja kolmekümne viiendat korda. See on vanusepiir, mille ületanud enam noore autori määratluse alla ei mahu. Seda rõõmustavam, et tänavuse karjasemärsi pälvis äsja oma teise luulekogu „Läved ja tüved” avaldanud 26aastane luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija Maarja Pärtna.
Luulesse tullakse mitmel viisil, ühed uljalt ja häälekalt eelnevale vastandudes – juba Anna Haava kirjutas: „Meie ei taha olla, ei ole, vaikiv lehekülg aegade raamatus”. Sellised rõõmsalt…
-
Jüri Talveti muljed Granada luulefestivalilt
Saabusid äsja Granada luulefestivalilt, mis on kuuldavasti üks maailma suuremaid. Kas tegu oli üleilmse või rohkem Ladina-Ameerika riikide keskse festivaliga?
Granada luulefestival Nicaraguas asutati üheksa aastat tagasi. Paistab silma korraldajate soov olla avatud kogu maailma luuletajatele, nagu ka kutsuda iga kord Granadasse vähemalt mõni eriti nimekas luuletaja nii Ladina-Ameerikast kui ka väljastpoolt. Kutsutute esialgses nimekirjas oli näiteks brasiilia XX sajandi luuleklassik Lêdo Ivo, kelle…
-
Emakeelepäev rahvusraamatukogus
14. märtsil tähistati Eesti Rahvusraamatukogus 11. korda emakeelepäeva seminariga „Eesti sõnade eluloost”. Päeva juht Maire Liivamets luges alustuseks ette Jaan Kaplinski võrukeelse luuletuse „Imakiil” kogust „Taivahe heidet tsirk”.
Avakõne pidas Janne Andresoo. Kuidas sõnad sünnivad? Inimkeele algus jääb mõistagi aegade hämarusse, esimesed kirja pandud eestikeelsed sõnad laula, laula, pappi pärinevad aga teatavasti XIII sajandist Läti Henriku Liivimaa kroonikast, üsna karmist kontekstist. Vististi leidus juba siis seda ainet, mida…
-
Mikk Sarv, Sõna jõud. Toimetanud Jaakko Hallas. Kujundanud Ivi Piibeleht. Pilgrim, 2012. 227 lk.
Maarahva maailmataju on ümmargune, mitte sirgjooneline. Kõik head asjad on ümmargused, märgib Mikk Sarv muhedalt oma emakeelepäeva eel välja tulnud raamatus „Sõna jõud”. Nii ei räägigi eestlane mitte ilmasuundadest, vaid kaheksast ilmakaarest nii päeva- kui aastaringi puhul. Ja kaheksarattase ilmakaarikuna lähebki lugu maakeelest ja maarahva ajaloost, meelest ja keelest veerema, püüdes tervendada meie kokku lepitud ja mitmest…
