-
Iiri kõnekäänu järgi on kolm halvimat asja, mis võivad küla tabada, katusemeister tooreste õlgedega, külvaja, kes paneb paksult, ja naine, kes luuletab.
Pikka aega olin veendunud, et Eestit see probleem ei puuduta. Nii esiemade rahvalaul kui naiste loodud luule alates Koidulast on ju kõrgesti au sees hoitud, tänapäevalgi kehtivad luule avaldamiseks võrdsed võimalused nii mees- kui naisautoritele ja isegi eesti keel ei tõmba piiri sugude vahele. Hiljuti “Jüri Üdi klubist” lõkkele…
-
Koidula muuseumi „Viru laulik ja Koidula”, dramatiseerijad Aino Undla-Põldmäe ja Katrin Nielsen, lavastaja Katrin Nielsen, muusikajuht Toomas Voll. Mängivad Kaili Viidas ja Elmar Trink. Esietendus 27. VII Pärnus
Koidula muuseumis.
Lavastuses „Viru laulik ja Koidula” põimuvad ergalt ja loomulikult kahe oma ajastu suurkuju vaated, andes dünaamilise ruumilisuse kogu tolle aja kultuurile.
-
Viiendat aastat välja antav Siugjas Sulepea tõi siiani mehisesse seltskonda värskendavat vaheldust: tänavuse kirjandusauhinna pälvis Helen Kallaste luulekogu „Kogutud hetked”. Žürii koosseisus Peeter Helme, Holger Kaints, Asko Künnap, Paavo Matsin, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv leidsid, et tegu on mõttetiheda, läbivalt hea keelekasutusega vaimuka, aga mitte vaimutseva luulekoguga.
-
PENi konverents kirjanduslinnas Reykjavíkis.
-
Kõnelus Arvo Valtoniga.
-
-
-
Kõnelus Eeva Pargiga.
-
Ajaloomälu ning vaimsed ja kultuurilised maastikud meie sees, nende märkamine ja valgustumine oli üks tänavuse Võtikvere raamatuküla päeva teemasid. Mismoodi see 17. augustil kõlama lõi ja kuidas paistis patrooni pilgule?
Kätlin Kaldmaa: Nagu Võtikveres juba tavaks, oli programm ka seekord väga tihe, kirjanduslikke külalisi mitu peotäit, sõpru ja kuulajaid mitme vaka jagu lisaks. Palju häid raamatuid, palju häid kirjanikke, palju häid mõtteid. Erinevalt kinniste ruumide ettevõtmistest annab selline vabaõhufestival hea…
-
Kõnelus Peet Lepikuga
Kirjandus ja muusika on põimunud aegade algusest ja väga paljudes vormides. Maikuus esietendus Kumu auditooriumis omamoodi julgustükk: Kristiina Ehini kaheköitelise luule- ja proosaraamatu „Viimane Monogaamlane” põhjal loodud kammerooper, mille kohta ilmus Igor Garšneki muusikaarvustus 17. mai Sirbis. Selle, kuidas paistab teos kirjanduse poole pealt, võtab vaagida semiootik Peet Lepik.
Missuguste Kristiina Ehini „Viimase Monogaamlase” iseärasustega tuli kammerooperi loojatel arvestada?
Peet Lepik: Et seda mõista, tuleb lühidalt iseloomustada…
