Kuus kuulsat krüsanteemi ilmusid lavastuses „Siuru õhtu 100“ kogu oma müütilises hiilguses – kõik, mis teada ja märgiline, ühel või teisel määral esindatud.
Eesti Kirjanike Liidu „Siuru õhtu 100“, eestvedaja Riina Roose, kunstnikud Anu Konze, Martin Mikson ja Anna-Liisa Pärt. Mängivad Ester Kuntu, Christopher Rajaveer, Karl Laumets, Kaspar Velberg, Jürgen Gansen, Tõnn Lamp, Liisa Saaremäel, Laura Kalle ja Jaak Jürisson (klaveril). Esietendus 23. IX Estonia talveaias.
Siuru 100!…
Luule ja filosoofia tundmine, võime oma mõtteid ja meeleseisundeid selgelt ning kujundlikult sõnastada peaks olema iga küpse kultuuri loomulik osa.
Inimesele, kes lahendab ristsõna – Eesti luuletaja, neli tähte –, ei meenu Rein Raud ilmselt esimeste hulgas. Peale luule seostub Rein Rauaga nii palju veel – mõnes mõttes on ta institutsioon iseeneses. Mitte ainult üks humanitaarinstituudi loojaist, selle esimene ja hiljem Tallinna ülikooli rektor, mitte üksnes aukartustäratava teadmis- ja…
Mismoodi hoida nende loojate mälestust, kes oma eluajal on olnud surutud võõrastesse raamidesse, pidevalt rännanud või eelistanud „kasteheina ära kaduda“?
Luuleraamatute lugejaskond tundub kahanevat. Võib-olla jääb selline mulje, kuna luuleraamatuid ilmub järjest rohkem, eelmisel aastal näiteks 130. Veel vähem lugejaid leiab tõlkeluule – eelmisel aastal 13 kogu. Kõiki pole jõudnud veel ka ise lugeda.
Avaldada Eestis tundmatu autori luule tõlkeid on omamoodi kangelastegu, omakasupüüdmatu armastuse akt. On ka luuletajaid, kes esitlevad meelsasti oma tõlkeid vaheldumisi originaalluulega. Eelmisel aastal ilmusid sel kujul näiteks Kalju Kruusa väga nauditav kogu „Äädikkärbsed“ ja Igor Kotjuhi luuleraamat „Kuidas kujutada päeva“.
Tõlkeluule…
Hooandja hool nägi hiljaaegu ilmavalgust „Yggdrasil“, üks ütlemata iselaadi raamat. Mis vilju see ilmapuu kanda võiks, sellest võis kaude aimu saada juba lugedes Marko Veinbergsi neli aastat tagasi ilmunud esikteost „Hingetallaja“. Uues kogus on luuletaja omailm aga plahvatuslikult veelgi avardunud. „Minu siirus on äng, reetev viiruslik tunne – / loova loomu igihaljas vaimunälg.“ Eriliseks ja juba esimesel pilgul eristuvaks teeb selle autori omakäeline kujundus, aga ka noore autori kohta väga…
Kirjandusega on tänapäeval vist mõnes mõttes nagu lavakunstikateedri või superstaarisaatega – tulijaid on tuhatkond. Saabutakse küll õige mitmeti: kord hulgakesi ja häälekalt, ust pauguga lahti põrutades, kord vaikselt omaette heegeldatud pitslina laiali laotades. Kes pöördub publiku poole uljal laulusuul, kes sensuaalsel sosinal, panustades pausi paljutähenduslikkusse või transsi viivasse rütmi. Üks võidab elutarga muige või silmapilgutusega, teine usaldava pehme puudutusega, kolmas viskab sihukese salto, mida keegi veel pole taibanud teha. Tullakse…
Mind on ikka huvitanud, mismoodi avaldub ühine vaimuilm kõrvuti elavate inimeste loomingus, kuidas nad seda tajuvad, mõtestavad ja väljendavad. Nii on olnud põnev tutvuda Rustam Singhi ja Teji Groveri, kahe India kirjaniku pea vastandlike, kuid puhtalt kokku kõlavate loomelaadidega. Mõlemad on avaldanud tipptasemel luulet, esseid ja artikleid ning osalevad mitmel viisil India kultuurielus.
Rustam Singh on hindu filosoof ja luuletaja, kunagine armeeohvitser ja ülikooli õppejõud, inimesena vaikne, põhjalik ja äärmiselt napisõnaline.…
Koos hingedeaja ja vaikse videvikupidamisega jõudis kätte ka jutupühade aeg. Jutupühad on liikuv püha, seotud mõne hea jutuvestja saabumisega, ikka rahvakultuuri keskuse jutukooli korraldusel. Sel aastal olid külalisteks tuntud tõlkija ja jutuvestja Kriszta Tóth Ungarist ning professionaalsed lugude jutustajad Markus Luukkonen Soomest ja Martin Ellrodt Saksamaalt.
Kirjanike Maja musta lae all astusidki 5. novembril üles kaks viimast. Piret Päär meenutas armastatud ungari jutuvestja András Bereczi sõnu: „Meie peres pole televiisorit kunagi…
Eeva Pargi külluslikku novelliloomingut, nagu ka pikemaid proosa- ja draamateoseid pea alati nautides olen kuidagimoodi endastmõistetavaks pidanud, et sellise andelaadiga autori jaoks jääb luule oma suhtelises napisõnalisuses vähe võimalusi pakkuvaks. Mitmed luuletused on küll läbi aegade minuga kaasas käinud, armsad nagu rännurajalt üles korjatud eriskummalised kivikesed taskupõhjas, aga alles nüüd, kui ilmus „Oda jälg õhus”, vihises omamoodi üllatusena lahti kogu panoraam, luuletaja kolmekümne aasta jooksul läbitud maastik.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Georgia O’Keeffe’i maal „Lawrence’i puu“ (1929). Maalil kujutatud männi all tavatses, selg vastu tüve, kirjutada D. H. Lawrenceljclark.com
Jacques Tornay: „Kas saab kujutleda materialistist luuletajat?“Kaido Vainomaa
Rati Saxena Erakogu
India kirjanik ja kunstnik Teji Grover maalib enamasti taimedest ise valmistatud värvidega, kriitidena kasutab ta järelejäänud küünlajuppe.Teji Grover