-
Ilmar Lehtpere, oled elanud mitmes maailma paigas ja viimased aastad Viljandis eesti kirjanduse tõlkijana. Millisena tajud tänast Eesti kultuuriruumi?
Kasvasin üles USAs eesti kogukonnas. Lähedased inimesed minu ümber olid kõik põgenikud. See keskkond muidugi mõjutas mind väga otsustavalt. Kui asusin Eestisse elama pärast pikki aastaid Saksamaal, oli see mulle tõeline kojutulek – tundsin kõik ära, kuigi ma polnud Eestis kunagi elanud. Saksamaa ja USAga võrreldes on Eesti ikka väga inimlik maa.…
-
Doris Kareva vestlus Roxanna Panufnikuga.
Roxanna Panufniku, poola juurtega inglise helilooja suurteose „Tallinna missa. Elutants” on temalt tellinud Tallinna Filharmoonia programmi „Tallinn – Euroopa Kultuuripealinn 2011” raames. Selle eestikeelne tekst põhineb Bernt Notke „Surmatantsul”, autorid Jürgen Rooste ja Doris Kareva, ning ladinakeelsetel liturgilistel tekstidel. Teose maailmaesiettekanne toimub 29. juunil Tallinnas Jaani kirikus. Esinevad Patricia Rozario (sopran, Inglismaa), ETV tütarlastekoor, Tallinna Ülikooli Kammerkoor, kammerkoor Collegium Musicale ja Tallinna Kammerorkester Eri Klasi juhatusel.
DORIS KAREVA:…
-
Iwan Brioc: mulle on rõhutute teater ennekõike signaal solidaarsusest.
Walesis Cardiffis elav Iwan Brioc on rakendusteatri konsultant ja praktik, kes on õppinud filmindust, humanitaarteadusi, draamateraapiat ja kunsti ning tegutseb praegu Cynefini teatri kunstilise juhina. Ta on teinud aastate jooksul üle veerandsaja lavastuse, kasutades enda loodud labürintteatri meetodit. Samuti on Brioc juhendanud üle 20 aasta töötubasid ning teda peetakse üheks kogenumaks rõhutute teatri asjatundjaks maailmas. Brioc on olnud ka rahvusvaheliste võrgustike Drums…
-
Doris Kareva: Tänavu toimus „HeadRead” kolmandat korda ja ikka ei ole meedias üksmeelt selles osas, kuidas festivali pealkirja täpselt hääldada või käänata. Kuidas on õige?
Krista Kaer: „Head read” muidugi, eesti keeles.
Kas tänavuse festivali suurejoonelisus tulenes kuidagi ka kultuuripealinna staatusest?
Britta Koržets: Muidugi oli sellest suurt abi, nii rahalist kui ka toetust reklaamiga. Just see, et me olime osa kultuuripealinna programmist, andis võimaluse festivali natuke suuremana teha ja seega ka rohkem nähtav…
-
Kirjandusfestivalide „HeadRead” ja „TriaLogos” raames toimus Prantsuse Kultuurikeskuses eelmisel nädalavahetusel rida kirjandusüritusi, mis tõi kokku hea hulga huvilisi.
Omamoodi pretsedendi lõi noore prantsuse kirjaniku Manuel Benguigui esikromaani „Le Voyage d’Albert” („Alberti reis”) ilmumine kirjastuses Hermes. Ei ole just tavaline, et Eesti kirjastused annaksid välja võõrkeelseid raamatuid tundmatutelt autoritelt. Koostöö esimest korda Eestisse saabunud Manuel Benguigui ja kirjastuse vahel laabus aga nii sujuvalt, et järgmiseks on kavas Albrecht Düreri aastast 1520 pärinevate…
-
Esimest korda toimub mõttekultuuri festivali TriaLogose poeesia osa muusikast, teatrist ja filosoofiast eraldi, 28. ja 29. mail. Sel puhul on Sirbis juttu vene-juudi juurtega inglise kirjaniku Elaine Feinsteiniga ja skulptorist luuletaja Pascale Petit’ga.
Kõnelused surnutega
Elaine Feinstein, kuna sel aastal on TriaLogos’e festivali teemaks perekond, siis ehk kõneleksite oma päritolust lähemalt.
Kõik mu neli vanavanemat olid vene juudid, pärit Odessast. Isaisa oli kõrgelt haritud pühakirjatundja, kes valdas viit keelt, Inglismaal hakkas ta tegema…
-
1994. aastal loodi Eesti Romaanifond, esimeheks Rein Põder ja direktoriks Olev Remsu. 2001. aastal aga tekkis rahaline patiseis seoses MTÜde seaduse muudatustega, millele küllalt kiiresti ei märgatud reageerida. Et mitte kaotada ligi 48 000 krooni ühingu raha, soovitas Avo Viiol Eesti Romaanifondi ümber registreerida teise nime all, milleks sai Eesti Romaaniühing, esimeheks Eeva Park ja direktoriks Andres Langemets. Peale mõttevahetuses osalenute kuuluvad ühingusse veel Olev Remsu, Teet Kallas, Tarmo Teder ja…
-
Kristjan Üksküla esimene luulekogu „Kevadekuulutus” pärineks otsekui mingist hoopis teisest ajast, autori varasest lapsepõlvest ehk kaheksakümnendatest:
väikese poisi palveis
on päike nii igavikhele,
et valgustab läbi kõik aastad,
kõik pildid toob silmadele
sääl suviselt naeratab ema
ja isa pilk talvesid kestab
sääl õele, kel silmis on kevad
ta lõputuid lugusid vestab
Väga õnnestunud pealkiri ja kongeniaalne kujundus. Sellest raamatust uhkab just sellist valgust, nagu merejääl peegelduv päike, mis silmi sunnib kissitama – seda ärevat lootust, mille vallandab esimene soojem…
-
Juhan Liivi luuleauhinna eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud parima luuletuse eest pälvis seekord Kirsti Oidekivi. Sõelumisel olid veel Andres Langemetsa „Huuled”, Jaak Jõerüüdi „Diptühhon”, Kristiina Ehini „Üherööpmelise raudtee . . . .”, Aare Pilve „mai hakul . . . .”, Andres Ehini „Talve selgroog” ja Mart Murde „Kaks kevadet”.
Auhindamisel arvestatakse kõrge kunstilise taseme juures veel sellist aimamisi määratletavat substantsi nagu liivilik vaimsus. Alates 1965. aastast on Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide nimistus juba pikk rida eesti parimaid luuletajaid,…
-
Kõnelus 2011. aasta „Prima vista” patrooni Rein Rauaga
Doris Kareva: Mida on rengahuvilistel oodata sel aastal „Prima vista” patrooni õhtult? Mida sina ootad publikult?
Rein Raud: Rengat ehk seosvärssi võib kirjutada väga mitmel viisil. Mõnikord on järg osaliste vahel kindlaks määratud, kehtivad väga kindlad reeglid. Mida mina seekord tahan teha, on aga hananomoto renga, „õitealune” renga. Seda harrastati enamasti templiaedades kevaditi: kutsuti kohale rengaõpetaja, lasti temal kirjutada algvärss ja siis kõik kohalviibijad …
