-
Kui hollandi pianist Charles Visser avastas üheksakümnendate algul ühest antikvariaadist Hillar Kareva „Eleegia” partituuri, ei olnud tal autorist vähimatki aimu. Et saksofonile ja klaverile kirjutatud muusika teda aga tõeliselt köitis, oli vaja leida kaaslane, kellega koos see ette kanda. Nii kohtuski Charles Visser endast üsna erineva muusikunatuuriga noore saksofonisti Luc van Gesseliga, kellega koos moodustati duo Tendre Guerre (’õrn sõda’). Oletades, et tegu on vene naisheliloojaga, püüdsid nad „Eleegia” autori…
-
Äsja lõppes lasteraamatuvõistlus „Põlvepikuraamat”, mille eesmärgiks oli leida uusi raamatuid ühe kuni viie aasta vanustele lastele. Võistlusel osales 75 tööd. Žüriisse kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskusest Anne Kõrge, Kirke Kangro, Ilona Kivirähk, Asta Trummel ja Piret Voll. Esimese koha vääriliseks tunnistati Eva Kofi ja Marja-Liisa Platsi võistlustöö, teiseks tuli Tiia Mets. Kolmandat kohta jagasid Annika Tonts ja Kertu Sillaste, äramärkimist leidsid mitmed teisedki tööd.
Kuidas selline algatus sündis ja teoks sai?
Piret Voll:…
-
Eesti Rahvusraamatukogus köidab möödujaid äsja avatud väike raamatupood Muusa. Sel puhul mõned küsimused Muusa asutajale, kirjastuse Pilgrim juhile Tiina Ristimetsale.
Olid üks esimesi, kes võttis nõuks raamatupoodide nägu Eestis ümber korraldada. Rahva Raamat sai tuule tiibadesse just tänu sinule. Kuivõrd on su tolleaegne nägemus praeguseks täitunud?
Tiina Ristimets: Kindlasti ei saa ma seda au pelgalt endale võtta. Tookord olin uueneva Rahvaraamatu meeskonna juures lihtsalt üks kaasamõtleja ja muutuste tagantutsitaja. Tegelikult tegi selle…
-
16. oktoobril kõneles sel teemal programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” jutuvestmissarja raames Vanalinna Muusikamajas taani-ameerika juurtega, praegu Rootsis elav jutuvestja ja teatridirektor Inger Lise Oelrich. Allpool kokkuvõte tema ettekandest.
Kõigil on igatsus kuulda lugusid, millel on tähendus – nii klassikalisi kui ka spontaanselt sündinuid, mis saavad alguse hetkest ja suunduvad tulevikku. Need lood saavad alguse inimese sisimast, mitte ei saabu käsuna kõrgemalt poolt. Igal inimesel on sünnipärane õigus kõnelda ja…
-
Et Lauluisa rahul oleks Eepose täisteksti teise tõlke sünnilugu on eesti kultuurimaastikul erakordne. Seda valgustab väljaande peatoimetaja Marin Laak.
Mis ajendas Triinu Kartust „Kalevipoega” uuesti tõlkima?
Marin Laak: Peaks alustama sellest, et Austraalia eestlaste seas oli Triinu Kartus tuntud luuletajana, tema luulekogu „Varjude mäng” (Adelaide 1993) oli äratanud tähelepanu, oma luulet luges ta ka Austraalia eesti majade tähtpäevaüritustel. Heast sõnatajust ja -andest kõnelevad ka tema pikad tõlkealased kirjavahetused, millega mul oli õnn…
-
Palju õnne värskele Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimehele! Millised on plaanid järgmiseks kolmeks aastaks?
Piret Bristol: Ennekõike on kavas keskenduda kirjanike maja ajaloo ja arhiivi tundmaõppimisele, eriti kuna järgmisel aastal tähistab kirjanike liit oma 90. tegevusaastat ning lähiajal täitub 20 aastat Kirjanduse Maja taastegutsemisest Vanemuise tänaval. Näen siin häid koostöövõimalusi kirjandusmuuseumiga. Kaante vahele tuleks koguda esmajärjekorras Tartu osakonna sõjajärgne ajalugu, alates Erni Hiirest, Kalju Käärist ja Lehte Hainsalust. Sõjaeelse aja…
-
Jelena Skulskaja, suvel ilmus sul kirjastuses Varrak Juhan Viidingu venekeelne luulekogu “Öölaul meeshäälele”, äsja nägi trükivalgust kogumik “Kohtumiseni paradiisis”, kus lisaks originaalluulele on avaldatud ka eesti luuletajate tõlkeid. Mis üldse motiveerib luulet tõlkima?
Jelena Skulskaja: Mulle tundub, et igas professionaalses luuletajas elab palju rohkem luuletusi, kui ta eales kirja suudab panna. Luuletajal on selline sisesund – nagu doonoril, kes annab verd – vallandada endasse kogunenud igatsus, õrnus, ülekohus, kurbus, kibedus . . . .…
-
Tänavu 27. augustist 2. septembrini toimus viiendat korda Lätit, Eestit, Soomet ja Rootsit ühendav kirjandusüritus „Luulesõit”, mille üks korraldajaid on Soome Instituut. Sellega seoses mõned küsimused Soome Instituudi kultuurisekretärile Jenni Kallionsivule.
Mida seekordne Luulesõit endast kujutas?
Tegemist on mitmekeelse luuleturneega, millel peale traditsiooniliste osavõtjate Eesti, Soome ja Läti osales sel aastal esimest korda ka Rootsi. Selle aasta teemaks oli vähemuskeeltes kirjutavad luuletajad. Peale vene keeles kirjutava Igor Kotjuhi Eestist osalesid tuuril liivi…
-
Hiina on suur. Ja ettevõtmised mastaapsed. 8. – 11. augustil toimus Hiinas kolmas Qinghai järve rahvusvaheline luulefestival, üks maailma seitsmest suurimast, kuhu seekord oli 58 riigi seas kutsutud ka Eesti. Kohal oli üle paarisaja luuletaja ja festivali avas provintsi pealinnas Xiningis suurejooneline konverents pealkirjaga „Keelte mitmekesisus ja loov luuletõlkimine rahvusvahelise suhtluse taustal”. Kuigi festival pidi toimuma inglise keeles, ei jõudnud suuline tõlge paraku alati ettekannetele järele; kogukad trükised, mida igale…
-
Sergei Dovlatovit meenutab Elvira Mihhailova
1941. aastal Ufaas sündinud ja 1990. aastal New Yorgis surnud Sergei Dovlatov elas aastatel 1972–1975 Tallinnas. Kas räägiksite lähemalt, mis asjaoludel ta Tallinna saabus?
Elvira Mihhailova: Selleks ajaks oli Dovlatov jõudnud juba kümme aastat proosat kirjutada, avaldada seda aga ei õnnestunud – ei Peterburis ega Moskvas. Saatis küll erinevatele kirjastustele, aga igalt poolt saabus ühtemoodi vastus: lood küll meeldivad, aga avaldada pole võimalik. Kuna Eestis oli oma…
