Mats Traadi raugematu huvi Eesti ja eestlaste saatuse ning ajaloo draamade vastu on köitev ennekõike seepärast, et ta tõstab ühiskonna virvarris ja rahvuslikus ajaloos esiplaanile mis tahes eluala indiviidi ainulaadsuse. Traat kujutab inimese vaimulaadi, kõikvõimalikke eetilisi valikuid, fataalseid nõksatusi ja juhuseid üksikjuhtu mõistva soojusega, pelgamata seejuures üheplaanistavat üldistusjõudu.
Tüse proosakogumik „Kolm Solveigi“ käsitleb laias laastus sedasama ajaloolis-ühiskondlikku ebaõiglust, millest on kujunenud Traadi loomingu tuum. Fookuses on dokumentaalsed ja mõlemat maailmasõda tunnistanud tegelased…
Kulli tublidusest ja lihtsusest toituv kriitikuõhin annab asendamatu panuse kirjanduse leheveergudel kajastusse.
Teenekad ja väledama sulega kirjandusloolased kipuvad oma artikleid raamatuna üllitama ikka mõne tähtpäeva puhul. Iseenesest on ju ilus mõte kinkida kas siis endale või ka lähikondsetele oma juubeliks raamat, kus pidulikkuse või edevuse võõba all leidub ka midagi ajatumat ja kultuuriväärtuslikku. End „professionaalseks literaadiks“1 nimetanud Aivar Kull on nüüd juba teist korda tähistanud oma ümmargust sünnipäeva kriitikakogumikuga: kümne…
„Linnalegendist“ folkloori otsida ei tasu. Tegu on näitekirjanikuna tunnustatud ja ka ajakirjanikuna praktiseerinud Piret Jaaksi esimese jutukoguga, mille mentaalset avarust ja temaatikat ühendab pealkirjale vastava rahvaluulevormiga küll mõistatuslikkus, tõepärasuse küsimus ja (mõne teise kõrval kahvatuvas) nimiloos ka võimalikud legendid ise, kuid see on vaid killuke nauditavast tervikust. Jaaks väljendab linnamiljöö maagilist tunnetust ja on seadnud selle narratiiviks selgelt kunstipärases, ambitsioonikas konstruktsioonis. Selleni, tundub, on ta juhatanud loovkirjutamise õppimine (2010–2012). Võrreldes…
Vahur Afanasjevi värskes luulekogus „Tünsamäe tigu“ koonduvad pretensioonikalt nüüdiskirjanduse niisugused moekad aspektid nagu (poetiseeritud) paikkondlikkus, perifeerse ja metsiku koha kaardistus nii geograafiliselt kui ka ajalooliselt ning küla(kogukonna) (elu)lugude läbilõige. Kahtlemata on Afanasjevi multifunktsionaalne ampluaa andnud ilmet loomingulegi: ta oskab otsekui alati käia trendidega õigel viisil kaasas, hoiab kätt parasjagu kõige aktuaalsema pulsil, tunneb ära ühiskonda mõjutavad märgid ning tagatipuks oskab selle kõik pöörata rohkem või vähem kriitilise ja provokatiivse laetusega…
Oma teise romaaniga on Andrus Kasemaa jõudnud tõsise miljöömuutuseni: lugejad, kes tema varasema loominguga, kolme luulekogu („Poeedirahu“, 2008, „Lagunemine“, 2009, „Kustutamatud õhtud“, 2012) ja romaaniga „Leskede kadunud maailm“ (2012) tuttavad ja seetõttu harjunud sügaval sisemaal, Välgi mühisevate metsade veeres ja Poeedirahu lõputute väljade keskel vormunud kirjandusliku omailmaga, kohtuvad nüüd loksuva mere äärde pagenud minajutustajaga, kellel on „mere lõhn ja männimetsade lõhn“ (lk 18). Jah, pagenud – sest põgenemine selline keskkonnamuutus…
Lauri Sommer, Sealpool sood. Toimetanud Liina Smolin, kujundanud Mari Ainso. Menu, 2014. 270 lk.
Lauri Sommeri kolmanda proosaraamatu „Sealpool sood” esimeste lehekülgede võtmelauseist üks sedastab: „Alustan oma kaardi joonistamist veest” (lk 12). Raamat ongi üks elukaardistamine, kodukoha topograafia kirjeldamine läbi mälestuste, emotsioonide, uneluste, igapäevaelu, iseenda ja lähikondsete mõtteilma.
Johannes Semper, Päevaraamatud. Toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2013. 422 lk.
Johannes Semperi (1892–1970) säilinud päevaraamatute ilmumine trükis tundub pigem üllatuse kui pikisilmi oodatud sündmusena. Tegemist ei ole pealegi tervikliku ega ühtlase tekstikogumi, vaid kolme nii ühiskondlikult taustalt kui isikliku elu varjundeilt erineva etapi ajastu kliimat järgivas stiilis dokumenteerimisega.
Merlin Piirve, Ühe maailmavalutaja märkmed. Toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Kaarel Kirikal. Varrak, 2012. 173 lk.
Merlin Piirve debüütteos „Ühe maailmavalutaja märkmed”, tagakaanel nimetatud minavormis romaaniks, on ühe „krooniliselt kurvameelse” ja enesekeskse, kokkuvarisemise äärel kõikuva tütarlapse lugu, mille raskuspunkt lasub hingeseisundite, aistingute ning emotsioonide sõnadesse seadmisel. Selles loos tütarlapsest naist ei sirgu ning psühholoogiliselt jõuline tekst tammub uhkelt paigal nii vormis kui sisus, teostamata võimalikku arengut või jõudmata väljapääsuni melanhooliaummikust. Nii pole…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
