-
Betti Alveri kirjandusauhinna tänavune žürii koosseisus Piret Viires (esimees), Toomas Raudam, Triin Ploom, Urmo Mets ja Igor Kotjuh valis oma 10. novembri koosolekul 35 kandidaadi hulgast välja 9 debüütteost, mis ilmunud ajavahemikus hingedepäevast 2008 hingedepäevani 2009.
Nende seast selgub ka Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat.
-
Olavi Ruitlase Mees on ühtaegu saamatu ja kaval, ühtaegu naistemurdja-meestekolkija ja aina ulakile jääv uitaja.
Tunnistan, et mul olid selle raamatu suhtes eelarvamused. Üks neist puudutas autorit ja oli positiivne. Kui võtta ette see läbilõikes üsnagi elatanud kamarilja, kes Tartu Noorte Autorite Koondisena ikka veel siin ja seal üles astub, siis – kõigi nonde enamjaolt sümpaatsete pilli- ja pullimeeste, meediapeiarite ja multigeeniuste, ajutiste ja igaveste noorautorite seas on Ruitlane ikka…
-
Kas „nullindad” mitte polnudki „nullindad” ka selles mõttes, et uut ja jäävat sugenes nende aastatega kirjandusse üsna vähe, nii et paljuski oli see kümnend täitmata lootuste ja lubaduste aeg?
Olin Klassikaraadios nii kaua teinud kirjandussaadet „Spiikker”, et endalgi läks meelest, millal sellega alustasin. Nagu selgus – reedel, 13. veebruaril 2004, võttes üle varasema saate „Sõnaline” ja nimetades selle järgmisest kuust ümber. Viis aastat ja neli kuud hiljem, tänavu 11. juunil…
-
Eesti avalikus diskussioonis on üsna levinud väide, et meil pole sidusat kultuuripoliitikat. Kummaline niisiis, et kui ilmub mõni teos, mis pakub omakeelse terminoloogia abil välja käibel või käibele tulla võivate kultuuripoliitiliste väidete ja hoiakute analüüsi, on vastukaja nõrk või lausa olematu. Nii on läinud ka kõnealuse kogumikuga; Eesti Ekspressi Areenis ilmus küll väike tutvustus Margit Tõnsonilt (online’is kuupäevaga 8. november 2008), kuid avalikku arutelu teoses sisalduvate artiklite üle pole tekkinud…
-
Suuri sõnu suurtest asjadest sai „Väravahingedesse” muidugi palju, sest Hando Runnel on neid palju öelnud.
aadel
Hando Runnel on talust pärit, maal kasvanud, linnaski elades-töötades seda aina endale ja teistele meelde tuletanud. Sellest on sageli juttu ka raamatus, mis ilmus mullu novembris ta 70. sünnipäevaks; ent selle tähistamisõhtu Tartus Athena keskuses andis jällegi märku: Runnel on aristokraat. Selle adumisest ei saanud ju hoiduda ennegi, kuna töötan juba mõnda aega temaga ühes…
-
EKL Tartu osakond ja Tartufilm esitlevad: Tartu kirjanike- ja kirjandusfilmide retrospektiiv Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) kell 18!
-
5. II toimub Tartu Kirjanduse Maja Krüptis (Vanemuise 19) kell 18.00 tuntud eesti lastekirjaniku Heiki Vilepi uue raamatu “Une-Mati udujutud” esitlus. Lastel lubatud ka vanemad kaasa võtta.
-
Teisipäeval, 6. I kell 16 esitleb kirjastus Ilmamaa Tartu Kirjanduse Maja saalis Peeter Oleski raamatut “Filoloogia tõeline tähendus”.
Raamat sisaldab Oleski meedias ilmunud artikleid ja mõtisklusi, kohtumisi eesti kultuuriloo suurte tegelastega.
-
Kui Maarja Kangro esimene luulekogu lõi üsna klaari ettekujutuse ta tekstiloomevõtetest ja kujundipagasist ning mullune raamat oli lausa poeemina terviklik, siis „Heureka’st” on märksa raskem tervikpilti saada.
1.
Neil, kes juba turvaliselt „kirjanduses sees”, on hõlpus pilgata „väljas” olijaid, kellest nii mõnigi arendab konspiratsiooniteooriaid kirjarahva ringkaitsest ja parnassile pääsemise sõltumisest „sees” olijate suguluse, sõpruse või vähemasti nende tundmisega. Lihtne on öelda, et sellised kahtlustused iseloomustavad kehva kirjutajat, kes sisimas ka…
-
Rahva väärtushinnangute üldpilt ei saa ju olla nii masendav, kui 100 000 eestlast käis „Märkamisajal”.
Kuumad 90ndad . . . .ehk plahvatusohtlikult nostalgilised lood meie lähiminevikust. Koostatud Delfi kogutud mälestuste põhjal. Delfi, Eesti Päevaleht, 2008.
