$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Arvo Valton
-
Tagantjärele targad poleks Pätsi ja Laidoneri asemel suutnud midagi targemini teha
Sirp on väheseid eesti ajalehti, mis pole kollane või poolkollane. Kahjuks leidub mõnikord selleski väljaandes kirjutisi, kust kumab kollast kas urgitseva ärapanemise püüde või nõmeda asjatundmatuse ja õelavõitu suhtumise tõttu. Priit Uringu 6. augusti Sirbis ilmunud kirjutises rünnatakse järjekordselt Eesti iseseisvuse olulisel määral taganud suurmehi Pätsi ja Laidoneri, mis on lausa moeks saanud kahjuks isegi nende vaatlejate armust, kes ajalugu tunnevad märksa paremini kui kõnesoleva kirjutise autor.
Vassimine algab juba artikli…2 minutit -
Ajalooaines kirjanduses
Kaheksandat korda välja antava Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis sel aastal Arvo Valton teosega „Märjamaa legend“ (2017). See on lugu autori kodukihelkonnast Liivi sõja aastail 1560–1574, mille raamesse jääb ka Lääne-Eesti talupoegade 1560. aasta vastuhakk, mis suruti maha Koluvere linnuse piiramisel. Sündmus oli mäletatavasti keskse tähendusega Jaan Krossi suurromaani „Kolme katku vahel“ teises osas (1972). Auhinna omistamisel Arvo Valtonile pidas žürii silmas ka kirjaniku varasemat ja Jaan Krossi loominguga viljakalt polemiseerivat…6 minutit -
Tõlkes leitud eeposed
Rahvuseepos ei pruugi olla kirjutatud emakeeles.
Aastaid tagasi juba olen optimistlikult väitnud, et eesti keel ei saa kaduda kas või ainuüksi seepärast, et sellesse on tõlgitud kõik maailma eeposed. Paraku pole see tõsi: väga paljud eeposed on tänini tõlkimata. Isegi Euroopa suurrahvaste mitmetest eepostest on ilmunud vaid katkendid. Ja hoopis tundmatud on meile paljude Aasia ning Ameerika väiksemate rahvaste eepilised lugulaulud. Ometi võivad soomeugrilased uhked olla selle üle, et paljudele…5 minutit -
Metsaülikool aastatel 1983–2005
Metsaülikool 1983–2005. Toimetanud Tiina Kirss, albumi komitee: Lilian Puust, Tiia Remmelkoor, Olev Träss, Vello Soots. Peakujundaja Marcus Kolga, talitaja Inga Eichenbaum. Kaanel Osvald Timmase maal. Kotkajärve Metsaülikool, 2013. 505 lk.
Pealkirja „Metsaülikool 1983–2005” all on pärast hoolikat tööd ilmunud metsaülikooli teine album uhkes kujunduses, paljude fotodega, mitmete nende aastate jooksul peetud oluliste ettekannetega ning põhjaliku saatesõnaga albumi peamiselt koostajalt Tiina Kirsilt.5 minutit -
Vahur Linnuste 85
Vahur Linnuste on sündinud 5. juunil 1925. aastal Tallinnas mereväekapten Rudolf Linnuste pojana. Leo Talgre vastupanugruppi kuulunud Linnuste lahkus Eestist Rootsi 1944. aasta septembris. Stockholmi ülikoolis õppides jätkas ta poliitilist tegevust Radikaaldemokraatliku Koondise ja Eesti Rahvusnõukogu juhatuse liikmena. Eesti iseseisvuse taastamist korraldava tegevuse laiendamise eesmärgil siirdus ta Vaba Euroopa stipendiaadina hiljem edasi Strasbourg’i Vaba Euroopa Kolledžisse ja sealt edasi Pariisi, kus ta koos August Reiga pani aluse Eesti Rahvusnõukogu Prantsusmaa…4 minutit -
Siinse lehekülje autorid kolmapäeva hommikul Tallinnas
Siinse lehekülje autorid kolmapäeva hommikul Tallinnas. piia ruber
Esimest korda on hõimurahvaste nädala külalisteks nii suur hulk kirjanikke. Tähelepanuväärne on see, et nad kõik – vanusest hoolimata – esindavad soome-ugri maailma uut luulet ning et neil kõigil on ilmunud Eestis luulekogu. Välja arvatud udmurditar Larissa Mardanova, kelle neljakeelne luulekogu on alles kavandamisel, kuid kes on kogumikus „Kuum öö” (2006) esindatud 10 luuletusega.4 minutit -
Kes kaitseks kirjanikku?
Autorikaitse eesti kirjanike puhul praegu korralikult ei toimi.
4 minutit -
Legendaarne eestlane Pariisis. Isiklikku
Kokkupuuteid Vahur Linnustega3 minutit
