Art Leete
-
Soome-ugri tarkus
Tagantjärele tarkus pole irooniline viis kõige õigustamiseks ükskõik millega. See on põline soome-ugri maailma tajumise harjumus, harmoonia tekitamise viis.
See on hea küsimus, et kas soome-ugri tarkus sarnaneb kõigi muude maailma tarkustega. Ei saa aga kõrvale jätta ka võimalust, et me ikkagi oleme pisut isemoodi. Ja pole lihtne öelda, kumb on parem. Kaaluda tuleb kõiki võimalusi ja hea oleks ju aru saada, milles meie mõtete omanäolisus…4 minutit -
Soome-ugri külm
Filosoofide arvates tekitab külm taibukust ja söakust, samal ajal ka uimasust ja kiretust.
Teadaolevad andmed jätavad mulje, et külm ei ole soomeugrilastele märkimisväärne looduslik asjaolu ega ka kultuuritegur. Soomeugrilased sulanduvad lume ja jää, tuisu ja polaarööga ühte, tunnevad end hästi kõigest hoolimata. Teadlaste tähelepanekud näivad sellist järeldust igatahes kinnitavat.
Võetakse külmalt
Meie põhjapoolsete hõimlaste seas uurimistööd teinud teadlased on pidanud pidevalt võitlema karmide loodusjõududega, mis takistavad akadeemiliste eesmärkide täitmist. Soomeugrilastele…4 minutit -
Hämaruse rahvad – Tudovlaste tinanööbid
Internetifoorumites nimetatakse tudovlasi ka iidse aja omadeks ja väidetakse, et Valgevene president Alaksandr Łukašenka isiklikult on nad ära keelanud.
Tveri oblasti lääneosas Tudovka jõe ääres elavad tudovlased püüavad saavutada ametlikku tunnustust valgevenelaste etnograafilise grupina. Seni peetakse neid aga vene subetnoseks. Tudovlaste arvu on 1859. aastal hinnatud 125 000 (mis ei ole tõenäoline), 1903. aastal 45 000.
Esimest korda mainitakse vene allikates Tudini linnust 1371. aastal. Kuni XVII sajandi alguseni kuulus tudovlaste…3 minutit -
Soomeugrilased ei mõtle abstraktselt, vaid peavad loogiliseks seda, mis on tegelikkuses kujuteldav.Anneli PaloSoome-ugri loogika
Matias Aleksanteri Castrén arvab, et soome-ugri vaimuilmas valitseb eripärane loogika ning me oleme saanud oma ainulaadse eluhoiaku kaasa Uurali nõlvadelt, kust iidsetel aegadel oma rännuteekonda alustasime. Ent ka pärast Castréni jääb lahendamata küsimus soome-ugri iseäraliku loogika teaduslikust paljastamisest. Selle probleemi kallal on pead murdnud mitu õpetlast.
Näiteks Peeter Tulviste on väitnud, et süllogistliku loogikaga koolis kokku puutumata inimese mõtlemine toimib vabana teadusliku maailmavaate skeemidest. Kirjaoskus seejuures iseenesest teaduslikku mõtlemist ei tekita,…4 minutit -
Soome-ugri äng
Looduse ja kultuuri koondrünnaku sasipuntras on lihtne pea kaotada.
Valgustusaja filosoof Montesquieu mõtles, et põhjamaine kliima mõjub sealsete rahvaste „südame kirgedele“ muserdavalt, pannes inimesed tarduma. Montesquieu avastas selle füsioloogilise seaduspära, kui võrdles sakslaste käitumist prantslaste omaga. Rousseau arvas, et külm kliima tekitab barbaarsust ja metslust. Põhjaalade meelesegadust soosivat mõju märkasid juba antiikaja teadusemehed Hippokrates, Herodotos, Platon ja Aristoteles. Seda valgustusajal üleskorjatud ja populariseeritud keskkonna ja kultuuri sõltuvussuhte küsimust puudutavad…3 minutit -
Hämaruse rahvad – Katskaride omapära meeleshoidmine
Internet teeb katskarid nähtavaks ja pole teada, kas kõik see katskaripärane on äsja leiutatud, nagu skeptikutele meeldiks, või ürgne, nagu nad ise väidavad.
Moskva lähistel Jaroslavli oblastis, 57 kilomeetrit pika Kadka jõe ääres elavad katskarid, kes peavad venelasi välismaalasteks. 40 kilomeetri kaugusel asuva välismaaga, mida kutsutakse „vallataguseks“, ühendab neid mugav asfalttee. Katskarisid on poolteist tuhat ja nad jagunevad mõnekümne küla vahel. Kirjalikes allikates mainitakse Kadka…3 minutit -
Hämaruse rahvad – Uurallaste vaoshoitud karmus
Jääb mulje, et ollakse pidevas ootuses: ühel hetkel annab Moskva ise alla ning Uraalia astub virtuaalsest hämarusest päikeselinnana maailmapoliitika areenile.
Mihhail Gorbatšov kõneles hiljuti, et Venemaa Föderatsioonis on „palju Katalooniaid“. Kui nominaalselt tunnustatud autonoomiad on Vene valitsusele näha, siis raskem on nende rahvastega, keda ametnike arust polegi olemas. Üks sellistest kujuteldavatest kogukondadest tegutseb Uurali vabariigi loomise nimel.
Missugused nad on
1720. aastal märkis geograaf ja ajaloolane Vassili Tatištšev, et…3 minutit -
Soome-ugri asi
Soome-ugri võrdlevad etnograafilised esemeuuringud said alguse juba eelnevalt formuleeritud algkultuuri universaalsuse hüpoteesist.
Kui panna kokku teadlaste omavahel seostamata seisukohad ja tähelepanekud, võib öelda, et soome-ugri algupära ilmneb igasugustes asjades.
Samasuse allikad
Soome etnograaf Ilmari Manninen on märkinud 1929. aastal ülevaateteoses „Soome sugu rahvaste etnograafia“, et soomeugrilaste kultuuri aineline kogum on oma algupäralt kolmeosaline:
„Hoolimata sellest, et meie hõimrahvad elavad lahus üksteisest, leidub nende vanavaras ühiseid jooni. [—] Tähtis osa neist sarnasusist…4 minutit -
Hämaruse rahvad – Siberlaste eripalgeline vabadusiha
Pole päriselt selge, kas siberlased õhutavad Che Buraška ja lumehelbelipuga tõesti separatismi või rõhutavad ääretu Venemaa ideed.
Siberlased on osa nendest, kes elavad Siberis ja nende omapära ning sõltumatuse küsimus on korraga iseenesestmõistetav ja absurdne. Nagu mitmed muud rahvad, keda valitsus visalt venelasteks peab, rõhutavad ka siberlased oma keele eripära. Siberlaste eestkõnelejate väitel kasutati nende keelt XVIII ja XIX sajandil laialdaselt ning see on vene…3 minutit -
Soome-ugri jumalad
Moodsal ajal peavad jumalad soomeugrilasi veenma, et nad on austamist väärt.
1692. aastal kirjutas hollandi õpetlane Nicolaas Witsen, et handid on taibanud, et taevased jumalad on heasüdamlikud ega tee inimestele midagi halba. Seega tegid handid loogilise järelduse, et jumalate poole pole vaja palvetada ega neile midagi ohverdada. Allilma jumalad teevad aga hante pimedateks või lonkuriteks, aga ka rikasteks või vaeseteks. Seetõttu tuli allilma vaime austada ja neile ohverdada kala…4 minutit
