-
Ohverdamine on osa argirutiinist ja rituaalsest elust, aga ka poliitiliseks võitluseks valitud vahend.
Ohverdusrituaalid on head põlisrahva üldise maailmataju mõistmiseks. Ohverdamise ajal jälgitakse paljusid üksikasju, mis kõik on tähenduslikud ja see on vana aja tarkuse tunnetamiseks hea võimalus. Põhjapõtrade annetamine jumalatele on harilik ja tingimata vajalik ohverdamise laad. Tavalisust näitab see, et iga põhjapõdra tapmine toimub ohverdustseremooniana, tähtsust aga see, et põhjapõtradega tehakse ka suured ohverdustaiad. Andmaks aimu ühe taia võimalikust…
-
Hantide animistlik maailm vahetab oma asukohta ja kuju vastavalt inimeste praktilise tegevuse vajadustele.
Teadlased on handi usundit uurinud viimased paarsada aastat. Seal on animismihuvilisele kõike külluses – jumalaid ei jõua keegi kokku lugeda, hingekujutelmad on maailma rikkalikemad, igasugustele nähtustele mõtet andvaid müüte leidub lõputult. Kogu see tohutu hulk animistlikke arusaamu tundub korraga täiesti ähmane, aga ka täiuslikult tasakaalus.
Animistliku tunnetuse oaas
Et handi maailmataju on imelik, mõistsime sõpradega kohe, kui esimest korda…
-
Komi looduseusus käibib nii vanaaegne kui ka tsiviliseeritud animism.
Komid ristiti XIV sajandil, mille järel sai neist paariks sajandiks idapoolseim ristirahvas. Komi kultuuri on seetõttu käsitletud kui vene õigeusu alla mattunut. Animismi jälgi leidub komi kultuuris justkui ainult pudemetena, kui võrrelda komide lähemate või kaugemate põliste naabritega, kes võisid ette näidata pea täiuslikud animistlikud ja šamanistlikud soome-ugri traditsioonid.
Kõike ületava komi animismi teke
XIX sajandi lõpu poole alustasid õpetlased komi rahva…
-
Animistlik maailmapilt on kätketud igapäevastesse lugudesse ja toimingutesse.
Tartu ülikooli etnoloogia osakonna soome-ugri uurimistoimkonna viimase aja uurimisprojektid* on olnud põhiliselt seotud soome-ugri rahvaste usundiga. Me käsitleme soome-ugri animismi põlisrahvastele minevikus ja tänapäeval omase tunnetusviisina. Püüame mõista elavat looduseusu kogemust süvitsi ja uurida põlisrahva usundi arengut seoses inimeste kohandumisega nõukogudejärgsete ühiskondlike muutustega. Oleme lähtunud eeldusest, et animistlik maailmapilt on kätketud igapäevastesse lugudesse ja toimingutesse, ent see maailmataju väljendub ka…
-
Venemaa allutas kerekid XVIII sajandi lõpuks, ent ametnike haldussuutmatuse tõttu ei seganud see asjaolu kerekkide elu veel pikka aega.
Kerekid elavad Beringi mere ääres Tšuktši poolsaarel. Varasemad andmed kerekkide arvukuse kohta põhinevad teadlaste hinnangutel, mis omakorda lähtuvad Venemaa 1897. aasta rahvaloendusest, kui kerekina pandi kirja 102 inimest. Tollased etnograafid hindasid nende arvukust palju suuremaks, oletades, et see jäi 300 ja 600 inimese vahele. Teadlastele on viimased sada aastat…
-
Jagamatu ja jaotatud terviku eristamise eksistentsiaalseks aluseks on kiviaegne jahisaagi tükeldamise kogemus.
Tavaliselt loetakse igasugused ebaselge olekuga Venemaa rahvad ametlikult venelasteks, aga on ka teisi võimalusi. Natuke omamoodi rahvastena eristatakse ka mõne muu rahva seast välja paistvaid kooslusi. Oma väikerahvas on ka kettidel, Siberis Jenissei jõe ääres elaval põlisrahval. Kette oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 1219 inimest ja nende seas loeti veel eraldi kokku kettidest lõunas, Sõmi jõe ääres…
-
Omaette seisev Euraasia tsivilisatsioon on antiliberaalne, ebademokraatlik, antiindividualistlik ja humanistlike väärtusteta.
Paarkümmend aastat tagasi viibisin Ufas suurel teaduskonverentsil, kus plenaarettekande pidas kohalik etnograafia korüfee Rail Kuzejev. Ettekanne oli sisult laia haardega ja selle põhilise mõtte võttis Rail Kuzejev kokku järgnevalt: „Teatud mõttes eksisteerib euraasia kultuur. Ja teatud mõttes asub selle kultuuri keskpunkt Baškiirias!“ Taipasin, et eurasianism ei ole kellegi teoreetilise mõtiskluse vili, vaid sellel on asjassepuutuvatele rahvastele eksistentsiaalne mõõde.
Eurasianismi…
-
Alates 1959. aastast peetakse USAs ikestatud rahvaste nädalat. USA presidendi Dwight D. Eisenhoweri külma sõja lainel seadusega algatatud mälestusnädalal meenutatakse rahvaid, kes ei saa elada vabalt ega väärikalt.
Selle aasta märtsis algatasid tatari ja ersa aktivistid Kiievis Vaba Idel1-Uurali liikumise, et taastada Tatarstani, Baškiiria, Tšuvaššia, Udmurtia, Marimaa ja Mordva suveräänsus, tugevdada nende rahvusvabariikide koostööd ja leida selleks toetust Ukrainalt. Liikumisel on Facebooki konto,2 kus selgitatakse…
-
Kasakad on etnostevaheline etnos, rahvas, kes on põimunud läbi teiste rahvaste.
Kasakaid mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt 1444. aastal. Nad kujunesid Vene ja Leedu piirialadele elama asunud vabade talupoegade poolsõjaväelistest kogukondadest, kelle kohustuseks oli kaitsta riigipiiri.1 XVIII sajandi alguses vallutas Peeter I Doni kasakate alad ja sestsaati seostuvad kasakad eeskätt Venemaaga. 1835. aastal tõsteti kasakad seisusse. 1918. aastal asutati Doni kasakavabariik, tehti koostööd valgetega, mis tõi pärast kasakavabariigi likvideerimist…
-
Tagantjärele tarkus pole irooniline viis kõige õigustamiseks ükskõik millega. See on põline soome-ugri maailma tajumise harjumus, harmoonia tekitamise viis.
See on hea küsimus, et kas soome-ugri tarkus sarnaneb kõigi muude maailma tarkustega. Ei saa aga kõrvale jätta ka võimalust, et me ikkagi oleme pisut isemoodi. Ja pole lihtne öelda, kumb on parem. Kaaluda tuleb kõiki võimalusi ja hea oleks ju aru saada, milles meie mõtete omanäolisus…