-
Kes tahab demokraatiat, peab võtma ka liberaalsuse koos võrdõiguslikkuse ja muude „ebamugavustega”.
Kui justiitsministeerium IRLi sunnil samasooliste kooselu seadustava partnerlusseaduse hingusele saatis, ohkasid ilmselt paljud – nii palju siis meie palju kiidetud liberaalsusest. Meedia debatt samasooliste õiguste üle oli ent sootuks teise värvinguga kui 2009. aastal partnerlusseaduse arutelu käivitamisel ja Viimsi lesbipaari kohtuvaidluse ajal. Päevalehtede juhtkirjad mõistsid üksmeelselt hukka Reformierakonna ideoloogilise silmakirjalikkuse koalitsioonipartneri rahustamise nimel ja arvamuskülgedel kõlas ikka ja…
-
Islamist on saamas sama müütiline rahvavaenlane nagu olid kommunism ja rahvusvaheline imperialism.
Lääne-Euroopas on debatid moslemitraditsiooni riikliku regulatsiooni üle jõudnud uude faasi. Šveitsis hääletati eelmisel aasta lõpus ülekaalukalt mošeedele minarettide ehitamise keelu poolt. 30. aprillil läks Belgia parlamendi alamkojast läbi seadus, millega keelatakse turvakaalutlustel nägu katvate riideesemete kandmine kogu riigis. Samalaadsed seadused on ettevalmistamisel nii Prantsusmaal, Hollandis, Taanis kui ka Suurbritannias. Loori küsimust on arutanud ka Euroopa parlament. Arvestades, et näiteks…
-
Teist maailmasõda käsitlevat tõlkekirjandust leiab Eesti raamatupoodidest nagu seeni pärast vihma, ent usin maiustaja avastab kiiresti, et pakutav dieet on küllaltki üksluine. Kaks maitset on eriti esiletorkavad. Esiteks domineerib tõlkekirjanduses sõjaajalugu suure algustähega, sõjategevuse, diplomaatia ja rindesündmuste analüüsile keskenduv militaarajalugu, mille tuntuim esindaja on ilmselt briti ajaloolane John Keegan. Teiseks tõlgitakse silmanähtava innuga vene revisionistlike ajaloolaste töid. Viktor Suvorovit on eesti keelde tõlgitud ilmselt rohkem kui ühtegi akadeemilist ajaloolast, lisaks…
-
Millist lugu tahame jutustada ajal, kui sünniga kaasa antud välistav identiteet on üha rohkem out ja meie ühiskonna edukas funktsioneerimine sõltub otseselt erinevuste aktsepteerimisest?
Läinud sajandi lühemad või pikemad okupatsioonid on jätnud Balti rahvaste identiteedile sügavad jäljed. Mingil määral on see paratamatu – armidest naljalt lahti ei saa. Selle armistunud identiteediga tuleb aga tahes-tahtmata vastu astuda globaliseerunud, multikultuurse ühiskonna väljakutsetele, milleks XIX sajandi J. G. Herderi nimelises katlas valminud ja XX…
