Ühendkuningriigi statistikaamet avaldas hiljuti poliitikategijaid šokeerinud andmed, mille kohaselt on riigis krooniliste terviseprobleemide tõttu töötamisest loobunud inimeste hulk suurenenud 2020. aasta kahelt miljonilt nüüdseks 2,8 miljonini. Seetõttu on lisandunud 6,8 miljardit naela sotsiaalsüsteemi kuludesse ja kadunud 8,9 miljardit maksutulu lahtrist. Teisisõnu on pandeemiajärgsete terviseprobleemide hind vähendanud ÜK niigi nõrka SKTd 0,6% võrra. Võrdluseks: õpetajate streigi ajal tüliõunaks saanud 11 miljonit eurot moodustab Eesti aastasest SKTst 0,026% ja Reformierakonna maksuküüru kaotamine…
Kliima muutumist on pikalt kujutatud kui apokalüptilist, eksistentsiaalset ohtu, ent üha rohkem on põhjust hakata sellest mõtlema kui majandusriskist. Praeguse prognoosi kohaselt tõuseb keskmine temperatuur planeedil Maa sajandi lõpuks umbes 2,7°C võrra, mida on küll kaugelt rohkem kui enam-vähem ohutuks peetud 1,5°C, aga vähem kui tsivilisatsiooni kui sellist ohustav tase. Proosalisemate probleemide lahendamine pole aga tingimata lihtsam. Nii kliimamuutused kui ka neid ohjeldav poliitika mõjutavad argielu praegu, mitte enam kunagi ähmases…
Kes on veetnud oma elus mõnegi päeva korteriühistu juhatuses, mõne ülikooli hingekirjas või pidanud maid jagama linnaplaneerimisametiga, teab, et kõige parem viis liiga nõudlike kolleegide vaigistamiseks on nimetamine asjaga tegelemiseks loodava komisjoni liikmeks. Kõigepealt öelda, et „mõistagi on tegu suure probleemiga“, rõhutada kaasamise ja demokraatliku otsustamise vajalikkust, anda mõista, et neile antakse suur vastutus ja sestap hinnatakse nende panust väga – ning saata nad seejärel kuudeks tühja tuult tallama. Nimetagem…
„Liberaalse bloki“ juhitud Eesti on liikumas jõudsalt Siim Kallase kodanike, õigemini kodanluse riigi suunas. Nagu Gustav Kalm viimases Vikerkaares välja tõi, maksustab Eesti aina enam tarbimist ja vähem suuremat tulu teenivaid inimesi. Taasiseseisvunud Eesti alustas 26% tulumaksu ja 18% käibemaksuga, uuest aastat on need maksumäärad võrdselt 22%. Viimased kaheksa aastat kehtis Eestis ka omamoodi veider, ent kokkuvõttes siiski maksukoormust jõukamatele suunav tulumaksuküür. Jättes kõrvale alampalga tõusu ja pankade kasumite maksustamise…
Abieluvõrdsuse debatis on konservatiivide argumendid jõudnud absurdi: LGBT+ inimestele abieluõiguse andmine ohustavat „heteroseksuaalset identiteeti“ ja rahvuslikku julgeolekut, see viiks pedofiilia ja intsesti legaliseerimiseni ning lõpuks tulenevat abielu „inimese kui looma ja bioloogilise liigi paratamatust olekust“.
Nende biologiseeritud argumentide nõrkuse näitamisele on piisavalt tinti kulutatud: homoseksuaalsus on looduses vägagi levinud ning looduse kirjeldamisest ei piisa normide kehtestamiseks –kui härrad Ehala ja Espak ei taha just väita, et inimese kui looma paratamatu oleku…
Kui omand on juba kord jaotatud, on seda väga lihtne käsitleda sama loomulikuna kui ilma või aastaaegade vaheldumist.
„Mart Laar kui põllumajanduse hävitaja“, „ärastamine“, „sundüürnikud“ – rahvasuu kinnitab, et Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud omandireform oli üks taasiseseisvunud Eesti kõige raputavamaid ja vastuolulisemaid protsesse. Ökonomistid loevad Eesti kiiret tegutsemist tööstusettevõtete erastamisel, riigi suurmajandite lammutamisel ja elamispindade laiali jaotamisel meie majandusedu üheks alustalaks. Meil ei rikastanud erastamine kohalikke oligarhe,…
„Maksutõus“ on sõna, mille seostavad uue koalitsiooniga ka koolilapsed. Ent mis tõuseb? Veel ametisse määramata rahandusminister Mart Võrklaev rõhutas „Aktuaalses kaameras“, et kokkuvõttes jääb üldine maksukoormus endiselt vahemikku 33-34% SKTst. See ongi Reformierakonna plaan: muudatused ei tõsta kokkuvõttes maksukoormust, vaid nihutavad sihtmärgid kõrgemalt keskklassilt madalamale ning töölt tarbimisele.
Ainult maksudega mängides ei ole plaan realistlik. Koalitsioon on lubanud suurendada kaitsekulu kolme protsendini SKTst (umbes 360 miljonit eurot aastas). Prognoosi kohaselt võib…
Valimiste aeg on alanud ning kõige olulisem valik, kui uskuda Kaja Kallase kõnet möödunud nädalavahetuse üldkogudel, on „vaba ja avatud ühiskonna või endasse sulgunud ja üksioleva tigeda väikeriigi vahel“1. Või siis Eesti 200 juhi Lauri Hussari sõnul „edasi või tagasi“ liikuva Eesti vahel, mis, nagu viimaste valimiste järel, enam liberaalse demokraatia teelt ei kaldu.2 Lühidalt, valik olevat liberaalsete jõudude ja peamiselt EKRE kehastatud paremääre vahel.
See on muidugi peibutav lugu ja mitte…
Nüüd kui meil on olemas kogumikud, mis käsitlevad Eesti feminismi ajalugu ja kvääriajalugu, võiks hakata mõtlema, kuidas neid lugusid Eesti peavoolu ajalukku kirjutada.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Elu on seiskunud. Kuulutusteseina põhjal otsustades kestab maiski veel märts. Telliskivi loomelinnakus Tallinnas 4. mail 2020. Piia RuberPiia Ruber
Kalevipoja vaieldamatult homoerootiline kujutamine sajandivahetuse kunstis võiks anda kõneainet eesti kultuurikaanoni laiemaks ümbermõtestamiseks. Oskar Kallis, Kalevipoja laul. Pastell 1914. Tartu Kunstimuuseumi akvarellikogu,TKM TR 12214 A 820.