-
Väga palju kontrabassi, hüüumärk. See on kohane ning tegelikult ka parim pealkiri äsja ilmunud CD-le, mille keskseteks tegelasteks on kontrabassisolist Mati Lukk, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Toomas Vavilov.
Plaadil kõlavad Sergei Kussevitski (1874–1951) Kontsert kontrabassile ja orkestrile fis-moll (1903), Eduard Tubina (1905–1982) Kontrabassikontsert (1948) ning Einojuhani Rautavaara (1928) Kontsert kontrabassile ja orkestrile „Videviku ingel” („Angel of Dusk”, 1980/93), mis on salvestatud 2004. ja 2012. aastal Estonia kontserdisaalis.
Kontrabass soolopillina ilmub kunstmuusikasse…
-
24. – 31. VIII Tallinna raekojas, Hopneri majas, Jaani ja Rootsi-Mihkli kirikus
Augustikuu lõpupäevad olid pealinnas sisustatud VIII Tallinna kammermuusika festivaliga, mille jooksul toimus üheksa kontserti. Festivali nimetusest võiks eeldada, et tegemist on suurejoonelise üritusega, mille eestvedajaks Tallinna linn või suurim kontserdiorganisatsioon Eesti Kontsert, kuid tegelikult on sündmuse korraldaja väike organisatsioon Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF) eesotsas festivali kunstilise juhi Pille Lille ja fondi tegevjuhi Leelo Lehtlaga.
Tuletagem meelde, et PLMF loodi…
-
XIX rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival 25. – 29. VII
1994. aastast alguse saanud juulilõpu keelpillifestival on suvine muusikapidu kaunis kuurortlinnas Haapsalus. Rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival on kasvanud välja festivalist „Viiulimängud”, mille kunstiline juht oli palju aastaid Tõnu Reimann. Aastast 2008 täidab seda ametit Eva Punder ning mööda ei saa minna ka üritust korraldavast Haapsalu Kontserdiühingust.
Haapsalu festivaliga on lahutamatult olnud seotud ka keelpillimängijate suvekursus, mis tekkis festivali juurde vaid aasta selle loomisest hiljem (seekord…
-
Sarja „Meistriklass” V kontsert „Kevadpühitsus”: Sandis Šteinbergs (viiul), ERSO ja Olari Elts 9. III Estonia kontserdisaalis. Sarja „Saaga” V kontsert „Tulilind”: Anna-Liisa Bezrodny (viiul), ERSO ja Mikk Murdvee 16. III Estonia kontserdisaalis.
Oli see tahtlik või tahtmatu, kuid ERSO kahel viimasel kontserdil oli väga palju sarnast: viiulisolist esimeses, Stravinski tähtteos teises pooles, kodumaine dirigent ERSO ees ja muidugi ei tohi unustada ka enamasti samu muusikuid orkestris. Tahes-tahtmata ei saa seetõttu mööda…
-
On ühtaegu tähtis ning samas ka tähendusrikas, et jaanuari lõpus sai ERSO ees näha ja kuulda järjest kahte eesti dirigenti, kelle kohta võib liialdamata öelda „maestro” selle sõna otseses ja kõige austavamas tähenduses. Eri Klas ja Neeme Järvi on nimed, mis ei vaja juba ammu tutvustamist isegi üsna muusikakaugetele inimestele, kõnelemata muusikutest. Järvi tegevus on viimasel ajal pälvinud rohkem tähelepanu seoses suurema seotusega siinsel kultuurimaastikul, aga see on ka loomulik…
-
1. – 4. novembrini toimus Tartus VI Eesti noorte keelpillimängijate konkurssfestival. Võistumängimiseks andis lahkelt oma saali ja harjutusklassid H. Elleri nimeline Tartu muusikakool, pidulik lõppkontsert ning auhinnatseremoonia aga olid Tartu ülikooli aulas.
Eesti noorte keelpillimängijate konkursid said alguse aastal 1995 ja leidsid aset iga kahe aasta tagant. Vahepeal on aga korraldatud kolm ESTA Eesti üleriigilist viiuldajate ja tšellistide konkurssi, mis olid kahevoorulised. Nüüd on eri põhjustel juba teist korda naastud algformaadi…
-
„Meistrite akadeemia”: Andreas Lend (tšello) ja Maarit Saarmäe (klaver) 6. III Vene kultuurikeskuses.
Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestvedamisel 2004. aastal loodud üle-eestiline klassikalise kammermuusika kontserdisari „Meistrite akadeemia” on sellel hooajal leidnud pealinnas kodu Vene kultuurikeskuse kammersaalis. Kontserdipaiga asukoht on ideaalne ja akustika väikese ansambli jaoks sümpaatne. Kontserte on antud sagedusega kord kuus ning senist publikumenu arvestades on korraldajad teinud igati hea otsuse. Jääb loota, et kitsastele oludele kultuuri valdkonnas vaatamata jätkub…
-
Kõik algab eriala ja instrumendi valikust. Olgu selle otsuse taga siis tugevad kämblad, suur kasv ning teatud silmavaade, mida nähes tunneb õpetaja, et just see on see õige. Või hoopis väikese lapse enda soov hakata suhtlema uue suure sõbraga, mis teeb nii leebet, kuid samas ka nii võimsat häält. Alguses on suurus kindlasti tülinaks, sest kuhugi ei saa minna vanemate abita. Ning kui lõpuks lastaksegi omapäi liikuma, on selle õrna…
