-
Kas Eestis on oht araabia kevade laadseteks sündmusteks?
Istmikuga tajutavad muudatused ühiskonnas tulenevad tehnika ja tehnoloogia eksponendina kõrgustesse pürgivast arengust. Utreerides võib öelda, et tänapäeval, vähemasti Euroopas, elame ülearu hästi. Tehnika on muutunud odavaks ning seda jaksab endale lubada isegi naabri koer.1 1950ndatel näiteks oli pealtkuulamistehnika (salamikrofonid ja -kaamerad) jõukohane vaid riikidele ja suurfirmadele. Nüüd ripuvad mikrofon ja kaamera pea iga arvuti küljes ning Ilvese naabrikoera mure taandub põhiliselt suutlikkusele neid…
-
Infoühiskonda eksponeeritakse vahel kui ühiskonnakorrast sõltumatut, tehnilise iseloomuga pealisehitist, kuid kas see ikka on nii? Ehk on infoühiskond hoopis kapitalismile järgnev iseseisev formatsioon, mis muudab inimühiskonna ülesehitust täiel määral?
Reaalsus vs. virtuaalsus
„Vanasti” oli selge veelahe reaalsuse ja virtuaalsuse vahel. Reaalsus oli miski, milles me vahetult viibisime ja mida me (hm, kollektiivselt) kogesime, virtuaalsus seevastu pidi olema arvutis konstrueeritud, midagi kunstlikku. Üha võimsamad arvutid on sellise klantspildi sassi löönud.
„Second Life’i”-nimelises mängus tekkida…
-
ehk Rahvuspoliitikast tehnikamaailma äärealal
Algus Sirbis nr 42 ja 44
Käimas on väga kiired tehnoloogilised protsessid, mis jagavad maailma kaheks – rahvused ja keeled, millel on täisfunktsionaalne arvutitugi, ning rahvused ja keeled, millel seda ei ole. Meie käitumisest järgmise 10–15 aasta jooksul oleneb, kas eesti keelel põhinev rahvuskultuur ja mõtteviis jääb elama või assimileerivad võõrkultuuri tehnovahendid meid teise, meile võõrasse keelde ja kultuuri.
Eestikeelse keeletehnoloogia arendamine on ülesanne, mis tuleneb otseselt põhiseadusest. Et…
-
Eelmisel korral (Sirp nr 42) oli juttu infoühiskonna tunnustest ja omadustest. Jõudsime välja sinna, et kaks infoühiskonna tähtsaimat kategooriat on identiteet ja privaatsus, samuti tõdemuseni, et mõlemad vajavad uutes tingimustes olulist ümbermõtestamist. Käsitlemist vajavad veel kolm infoühiskonnale omast kategooriat, et saaksime järgmisel korral lahata juba rahvuspoliitika rolli infoühiskonnas.
Autentimisvahendid. Maha krediitkaart!
Kaugautentimist on vaja, et ise rahulikult tööl, kodus või trammis istudes tõestada järjekordsele e-keskkonnale, et mina olen mina. Eestis me eeldame…
-
Keegi ei taha tunnistada, et ta ise oma peaga ka midagi arvab või mõtleb.
Nüüdseks on Nokia* oma allakäigutrepil komistanud ning jalaluud lõplikult murdnud, pulk1 koos sõnumiga on sujuvalt üle antud Tigedatele Lindudele (Angry Birds). Segaduses eestlane aga soovib endiselt leida Eesti Nokiat. Peab ju ometi ka meil leiduma midagi suurt ja üllast, mida jumaldada, järgida ja tsiteerida.
Ärgem häbenegem, eestlastel on Säärane Asi (TM) täiesti olemas, kuid see pole mõni tehas,…
-
Infoühiskond pole tehnikute, vaid ikka humanitaaride asi.
Infoühiskonna vaatevinklist on Eestis kujunenud äärmiselt huvitav, arengu mõttes vastuoluline olukord. Enamik IT-lahendusi (ja sidelahendusi) disainitakse kusagil kaugel maal, kust need jõuavad siia kommertsiaalse kastikaubana. Meil puudub igasugune kontroll nende imeriistade saabumise või mittesaabumise üle – ühel hetkel nad lihtsalt „knokivad meie doori”, omaterminite puudumisel müüakse neid ogarate ingliskeelsete lausete abil ning äraostmisel asuvad need riistad vaikselt muutma meie ühiskonna toimimispõhimõtteid. Hoolimata ilmsest mõjust…
-
Ugrilik arusaam identiteedist võib ühiskonna viia poliitilisele umbteele.
Eesti ühiskond on jõudmas arengustaadiumisse, kus meie arusaamine identiteedist1 määrab suuresti ära horisondi, kuhu (ja kuidas) üldse saame edasi liikuda. Kahjuks peab tõdema, et arusaamine identiteedist sõltub (sarnaselt vassimise ja isamaalisusega) päris tugevasti veel lingvistilisest relatiivsusest2, ehk siis: arutlus annab erinevaid tulemusi olenevalt sellest, missuguse kasvatuse, terminoloogia või märgisüsteemiga identiteedile ligineda.
Õnneliku juhuse tõttu on Anzori Barkalaja 2007. aastal identiteeti, selle mõningaid aspekte käsitlenud…
