-
Olgu riigikord milline tahes, eestlaste silmad säravad laulupeol ikka ühtmoodi.
Dokumentaalfilm „Üheshingamine”(Allfilm, Sky Films, Northen Light Productions, 2013, 55 min), režissöör Maureen Castle Tusty, produtsendid Piret Tibbo-Hudgins, James Tusty ja Bestor Cram. Linastub kinos Artis.
-
Riigikogu hoone 2. korrusel on avatud Arvo Iho fotonäitus „Aastaring rannatalus” kui etnograafiline jäädvustus.
Näitust avades ütles riigikogu esimees Ene Ergma: „Neid pilte vaadates tunnetad iga rakuga, et see ongi tõeline elu.”
Pildid on värvilised ja jõulise joonega, kui nii sobib foto kohta öelda. Ehkki seal pole ju tegelikult midagi erilist: üks heas korras tänapäeva rannatalu, kus ema, isa, lapsed ja loomad elavad oma igapäevast elu. Aga pilte järjest vaadates leiad…
-
Fotonäitus „100 aastat Eesti filmi” Riigiarhiivi Maneeži tn 2 galeriis. Kuraator Gerli Rebane, kujundaja Sten Oja. Avatud E–N 9–17, R 9–16.
Tuleb tõdeda, et näituse pealkiri „100 aastat Eesti filmi” pole originaalne ega kahjuks ka mitte kuigi informatiivne. Ürituste summas, mis kõik pühendatud eesti filmi 100. sünnipäevale kas austusavalduse või kingitusena, ei eristu see näitus kuidagi. Kui potentsiaalne külastaja peaks ainult pealkirja põhjal otsustama, kas minna näitust vaatama või mitte, jääb…
-
Näitus „Inimese ja joone uuringud aastast 1971” Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseumis Maarjamäe lossis. Koostaja Valter Uusberg, kujundaja Erkki Vaader, avatud kuni 4. märtsini.
„Animatsioon ei ole kunstivorm joonistustest, mis liiguvad, vaid kunstivorm liikumisest, mis on joonistatud. See, mis toimub kaadrite vahel, on tunduvalt tähtsam kui see, mis on igas kaadris.” Sedasi on iseloomustanud animatsiooni animarežissöör ja -teoreetik Norman McLaren.
Animatsiooni määratlusi leidub muidugi mitmeid, aga joont ja joonistamist ei saa ükski neist eitada.…
-
Eesti kirjandusmuuseum tähistas 6. jaanuaril Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva konverentsiga „Sada kevadet: müüt, märk, keel”. Tänavu möödub „Kevade” esmatrükist sada aastat.
Konverents oli kavandatud meediumiülesena ehk lisaks Lutsu igakülgsele kirjanduslikule käsitlusele oli vaatluse all ka kirjaniku looming teatris ja filmis.
Mind kutsuti rääkima Lutsu lugude fenomenist filmis, sest olen sel teemal kokku pannud raamatu „„Kevade”. „Suvi”. „Sügis”. Arvo Kruusemendi filmid”. Kutse konverentsile sundis veel kord läbi mõtlema ja analüüsima, miks ikkagi juhtub…
-
Kivimaa raamat Simmist on mõeldud laheda lugemisena ja tekst väikeste ampsudena allaneelatavaks kujundatud.
Evelin Kivimaa, Peeter Simm. Eesti filmi partisan. Menu, 2011. 223 lk.
Raamatut Peeter Simmist oodati põnevusega. On ta ju teinud sellised filmid nagu „Ideaalmaastik” ja „Arabella, mereröövli tütar”, mis on otsapidi juba eesti filmi kullafondi jõudnud linateosed, samuti „Inimene, keda polnud”, „Tants aurukatla ümber”, „Head käed”, „Georg” jpt. Peeter Simm on üks produktiivsemaid eesti režissööre, kes on alati igal…
-
Laila Pakalniņa (s 1962) on üks Baltimaade tuntumaid režissööre, et mitte öelda – kõige tuntum. Euroopa olulisemad ehk Cannes, Veneetsia ja „Berlinale” festival tunnevad ja hindavad teda. Pakalniņa filmikarjäär avaldab muljet: pärast VGIKi lõpetamist 1991. aastal on ta teinud 27 filmi, millest kolm pikad mängufilmid. Vähesed teavad, et Pakalniņa filmid valmivad sageli Eestis. Režissöör käis paar nädalat tagasi Tallinnas oma viimast dokumentaalfilmi monteerimas. Film kannab pealkirja „Jõuluvana 33 looma” ja…
-
XI filmifestivalil „goEast” Saksamaal Wiesbadenis vaeti 6. – 13. aprillini taas Ida- ja Kesk-Euroopa filme.
Magnooliate õitsemise aegu võistlesid tänavu Wiesbadenis kümme mängufilmi ja kuus dokumentaalfilmi. Eestist sedapuhku kedagi võistlemas polnud, peamised auhinnad läksid Venemaale, Poolasse, Rumeeniasse ja Gruusiasse. Festivali peaauhinna Škoda Auto Deutschlandi poolt välja pandud Kuldse Liilia ja 10 000 eurot sai Andrei Balabanovi film „Katlakütja”. Auhinnavääriliseks pidas filmi ka festivali FIPRES CI ehk kriitikute žürii. Kiideti stilistiliselt veenvat…
-
Saksamaal Wiesbadenis peeti tänavu ümmargust filmifestivali „goEast”: juba kümnendat kevadet järjest näidatakse siin filme Ida- ja Kesk-Euroopast.
Festivali geograafiline spekter ulatub Baltimaadest Kaukaasiani ja Horvaatiast Venemaani. Filmifestivali algataja ja korraldaja Saksa Filmiinstituudi juhataja Claudia Dillmanni arvamuse kohaselt on ka publik iga aastaga nendest maadest ja kultuuridest järjest teadlikum. Lisaks Wiesbadenile, kus festivalifilme näidatakse kahes kinos, millest üks on imeilus Caligari kino (mida samuti opereerib Saksa Filmiinstituut), näidatakse filme ka lähedal asuva …
-
Üle lumevälja põgenevaid tulnukaid jälitab valgeks võõbatud eraldusmärkideta helikopter. Põgenikud on veidi kohmakad ja aeglased, helikopteril pole mingi kunst neid rajalt maha võtta. 1979. aasta Nõukogude Eesti filmikunst ei olnud suuremateks trikkvõteteks ja usutavamaks illusiooniks ilmselt võimeline. Sisuline moraalne dilemma seevastu aga kerkib täie teravusega. Jutt käib Grigori Kromanovi filmist „Hukkunud Alpinisti hotell”, mille peategelasel, nüri kohusetunde ja piiratud mõistusega politseiinspektoril Glebskyl (Uldis Pūcītis), on eespool kirjeldatud kurva finaalini jõudmisel…
