-
Abstraktsionism, kunsti abc. Abstraheerima tähendab lihtsustama asjade muutlike omaduste kõrvaleheitmise ning olemuslike väljasõelumise teel. Keelt on võimalik abstraheerida tähestikuks, taevakehade liikumist kalendriks. Lihtsuseni viib pikk tee, ent ühegi teekonna algus ei saa olla muud kui lihtne. Sellise paradoksi lahenduseks on kunsti algkooli juhatav abstraktsionist, näiteks Vano Allsalu. Ta ise jaotab oma pildid kolme tüüpi. Esimese tüübi moodustavad maalid, mida läbib silmapiiri meenutav horisontaal. Teise tüüpi kuuluvad motiivid, mis on justkui…
-
Anton Koovit kujundas grafititoa koostöös seinalekirjutajate Rémi ja Ukuga. stanislav stepaško
Kumu viienda korruse näitust külastades terendas mulle tulevikupilt Eesti pealinna plankudega palistatud äri- ja elutänavast. Vihmase ilmaga leiab varju silmapiiril seisva kioski räästa alt: seal müüakse longerit, sihvkasid, ajalehed on otsas. Narmendavatelt plankudelt saab lugeda Eesti Ekspressi, Kroonikat ja Linnalehte, mille trükkimisega hoiab kokku sama partei, kes need kasumi kaotanud ja deserteerinud omanikelt üle võttis.
-
TOOMAS VOLKMANNI näitus „Jeunesse Fatale” galeriis 008 (Rävala 7) kuni 19. VIII.
Toomas Volkmann kirjeldab nullväärtusega fotohetke kui olevikuviivu, kus minevik veel kestab ja tulevik juba algab. Olevik on punkt, mille kohta ei oska öelda, kas see on alatasa tekkimas või pidevalt hääbumas. Ometi osutavad niihästi „alatasa” kui ka „pidevalt” igavikule.
-
Filmis on Kadrioru loss konna kombel prepareeritud ja tükid uude matemaatilisse skeemi seatud. Tulemuseks veel üks säilitusühik arhiivi andmiseks.
Kadrioru loss linnulennult 1929. aasta juunis enne Rootsi kuninga Gustav V visiiti. TALLINNA LINNAMUUSEUMI FOTOMUUSEUM
-
Ki wa elav skulptuur „Body without Paradox” („Paradoksita keha”, Haapsalu kultuurikatapult). Kristin Pedak
Eesti Panga galeriis algas suvi Sirje Runge väljapanekuga: seinal oli vanu ja unustatud pilte. On need võtmeks kunstniku tulevase loomingu mõistmiseks? Ehk pole Sirje Runge õrnad valgusmaalid mitte meelerahu heiastused, vaid tiigrikasukate ja pommiplahvatuste linnasõjahelk tänavaseintel? Uutest töödest heiskas ta Eesti Pangas oma „Lahingulipud”.
-
Keskaegse veemajanduse imetegu, Jaani seegi maa-alune lampkast ja kollektor, kaevati välja 2001. aastal. Arheoloogid tegid ettepaneku seda Rävala puiestee pikenduse garaažis eksponeerida, ent mõte laideti riigikogus maha, sest käimla näitamine külalistele teeb Eestile häbi. Jaak Mäll
See lugu algab ühe mõisa käsimeiereist, mille piimaühistu automatiseeris, kolhoos sõitis seinast sisse hiiglasliku piimatsisterniga, taasiseseisvunud vabariik vabastas väärale põhimõttele rajatud majanduspraktikast ning lasi poolteistkümmend aastat tühjalt seista ja laguneda. Vaatamata kõigile katsumustele, on meierei…
-
Sirp loksub läbi aasta nagu lopergune ratas. Kuu aega puhkas nädalaleht sirge tahu peal. Kultuur aga liigub/tiirleb siiski (Galileo sünonüümid) ning ArtDepoo avas „Perfektse ringi”. Kuraatorite Mara Koppel-Ljutjuki ja Toomas Tõnissoo mõte oli teha näitus ümmargustest piltidest. Toomas Tõnissoo avasõnul ühendas neid see, et mitte ükski ei olnud neljanurgeline. Avamisel esitasid väikesed tantsulapsed teemakohase tantsu viie erivärvilise võimlemisrõngaga, mis sümboliseerisid Pekingi olümpiamänge. Näis, kas sporditoimetused lähevad nende spordivõistluste ajal kollektiivsele…
-
Enn Põldroos. Kaunitar ja koletis, Õli, lõuend, 2007. Elin Kard
Kui keegi midagi hästi ütles, kasvas sellest lugu, loost laul, laulust eepos, eeposest müüt. Kuidas ette kujutada evolutsiooni müütilistest maalidest maaliliste lühilugudeni? Alusta Draakoni galeriist, lõika tiivad, roogi soomused, riputa koonule kaerakott tulekustutiga, Vene saatkonna nurgal tee kere vorstiks, ja jõuadki Hobusepea galeriini. Kui Enn Põldroos maalis viimase pildi, mis ripub Draakoni galerii näitusel „Müüdid”, tundis ta end ummikus. Ta loobus…
-
Repliik Orlani näituse juurde
Selles ei ole midagi solvavat, et Orlan nägi Tallinna Kunstihoone pressikonverentsil välja kui kakaduu. Ta esines kõrge juukseharjaga, mille pimestavast särast jäid meelde kollane ja roheline. Kirurgiliselt lisatud oimumügaraid rõhutas pärlmutternäokreem. Kirjeldust võiks jätkata väljakoolitatud stiilikriitik. Orlan vabandas, et ta eesti keeles ei räägi, mis tema puhul täiesti tavaline oleks olnud. Ta lihtsalt ei leidnud tol hommikul eesti keele patareisid üles, mida oimumügaratesse asetada. Orlan mainis ka,…
-
Christian Saldert. Teadmiste hierarhia. 2008, õli, lõuend. Olga Temnikova
Öises Tehumardi lahingus olevat sõdurid mütsimärki kobanud, et vaenlast ära tunda. Meedia jutuvaht märkide headuse või halbuse teemal on mäng tulega, sest praktiline välisemiootika võib osutuda halastamatult julmaks. Äratuntud vaenlasele lüüakse tääk kõhtu, olgu siis tegemist eksitusega või mitte.
