-
E. M. Cioran, Lagunemise lühikursus. Tõlkinud Leena Tomasberg. Vagabund, 2002. 254 lk.
E. M. Cioran, Sündimise ebaõnnest. Tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Varrak, 2012. 266 lk.
Ciorani soov mitte silma torgata ei kandnud vilja. Kui see ülepea siiras oli, sest ühes kohas ta kinnitab: „Kui maailmapõlust üksi piisab, et pühakuks saada, siis ma küll ei näe, kuidas ma kanoniseerimisest pääseda võiksin” („Sündimise ebaõnnest”, lk 33). Paremal juhul jäi telepelglik ja prantsusekeelseid intervjuusid vältiv Cioran…
-
Enam ei usuta, et keegi võib kuuluda erakonda mitte pragmaatilise kasu, vaid maailmavaate pärast.
Kodanikujulguse mõiste aitab juhtida tähelepanu sellele, millest Eesti ühiskonnas üha enam vajaka jääb. Pean silmas üldist etableerumist, ka poliitilise ideestiku paigalseisu, aga veel enam võimu kalduvust tikkuda kodanikuühiskonda juhtima, mitte teda kuulata.
-
Alan Watts, Saa selleks, mis sa oled. Inglise keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Kerti Tergem. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2010. 190 lk.
Alan Wattsi nimi ei tohiks tundmatu olla. Ta oli zen-budismi ja teiste ida õpetuste tutvustaja, biitnike põlvkonna intellektuaalne käilakuju ning populaarne filosoof, kes sama palju kui raamatutega sai Ameerikas tuntuks oma köitvate raadiovestlustega. Watts ei mahtunud raamidesse: ta polnud akadeemiline orientalist või filosoof, tal puudus isegi kõrgharidus. Ometi…
-
Kindlasti on Hiina viimase paarikümne aastaga tohutult arenenud. Varem tänavatel valitsenud jalgrattad on asendunud autodega. Inimesed, kes hiljaaegu ei saanud oma provintsistki lahkuda, võivad vabalt välismaale minna. Majanduslik ja tehnoloogiline areng tõstab Hiina poliitilist enesekindlust. Vastupidi oodatule ei ole see aga kaasa toonud oodatud poliitilisi muutusi.
-
Eesti Vabariigi uhkele aastapäevale järgnenud nädal tõi meie ette mitu huvitavat debatti koos allkirjade kogumise kampaaniate, poliitiliste süüdistuste ja igapäevase ärapanemislustiga. Mõni debatt on mu meelest mõistlik ja vajalik ning mõni on üdini ebamõistlik, aga just oma koostoimes illustreerivad need meie olukorda päris hästi. Lühidalt on Eesti ühiskonna vaimne seisund mu meelest halb, kuid lootusrikas.
Kuna analüüsialuseks on meie poliitika, ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna koostoime, ei saa ma läbi sissejuhatava osutuseta inspiratsiooniallikale.…
-
Eesti sündmused 26. aprillist 9. maini pakkusid maailmas palju kõneainet. Lisaks vastakatele hinnangutele Venes ja läänes tahan osutada valdavalt Interneti-portaalidesse kolinud vene vabama mõtte esindajatele. Ka meil avaldatud kirjanik Ljudmila Ulitskaja ja politoloog Andrei Rjabovi sümpaatsed artiklid Postimehes ja Eesti Päevalehes on võetud vene portaalidest polit.ru ja gazeta.ru. Mõistvaid reaktsioone polegi nii vähe, aga need ei pääse Putini Venemaal mõjule.
Boriss Sokolovi artikkel “Kodumaa eest, Tallinna vastu” on aadressil grani.ru. Autor…
-
-
Gorbatšovist alates on Vene võimu saatnud üks kustumatu müüt: Vene võimuga peab leppima, sest olukord on plahvatusohtlik ja uus, mis tuleb, on kindlasti hullem.
-
Gorbatšovist alates on Vene võimu saatnud üks kustumatu müüt: Vene võimuga peab leppima, sest olukord on plahvatusohtlik ja uus, mis tuleb, on kindlasti hullem.
-
Minu ülikooliaastate vastumõtlemine kandis suurel määral vene elementi: samizdat, vene autorid ja intellektuaalne opositsioon. Säravaimad õpetlased nagu Linnart Mäll, Peeter Tulviste ja Juri Lotman suhtlesid vene intelligentsiga ja vahendasid parimat, mida sealt võtta oli. Hiljaaegu küsis üks sõber, kas minu praegustes Venemaa käsitlustes ei peitu varjatud sisevaidlus toonaste lootuste ja nüüd reaalsuseks saanud vene idee viletsuse vahel? “Jah ja ei,” on vastus. Ei, sest lootus sureb viimasena ja parimad inimlikud…
