$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Andres Herkel

  • Karu ja hundi inimsusevastased mõrvad

    Kuidas on võimalik, et Džohhar Dudajevi iseseisvusseeme, püüd järgida ka Eestis õpitud eeskuju, lõppes sellise fiaskoga?

    Tšetšeenia on viimastel aastakümnetel mänginud tohutut rolli Venemaa ajaloos, rahvaste vabadusliikumises, inimõiguste kaitse ebaõnnestumises, aga ka sissisõja ja organiseeritud kuri­tegevuse kogemustes. Seda arvestades on eestikeelse Tšetšeenia ajaloo ilmumine oodatud, kuid vähemalt veerand sajandit hilinenud sündmus. Hilinemine on vaadeldava raamatu puhul aga üks väheseid etteheiteid. Tuleb aga kohe märkida, et…
    Andres Herkel
    7 minutit
  • Mitteliberaalse demokraatia ohtlikkus
    James Gillray. Koalitsioonitants, 1783. Pildil on Frederick North, Charles James Fox ja Edmund Burke.
    Wikimedia Commons

    Mitteliberaalse demokraatia ohtlikkus

    Väärtuskonservatiivide ja -liberaalide konfliktiehitus on seda edukam, mida hõredam on mälu. Nähtused, mida liberalismi rünnates esile tuuakse, on tunduvalt hilisema päritoluga kui liberalism ja konservatism.

    Andres Herkel
    6 minutit

  • Šuša – kas Valgevene viimane riigimees?

    Stanislav Šuškevitši nimi seostub eeskätt 1991. aasta Belovežje (Białowieża) kokkuleppega. Sõltumatute Riikide Ühenduse loomisega kuulutasid NSV Liidu asutajaliikmed Valgevene, Venemaa Föderatsioon ja Ukraina senise punaimpeeriumi laialisaadetuks. Šuškevitš oli tollase Valgevene ülemnõukogu esimehena kohtumise peakorraldaja. Ise peab ta oma suurimaks teeneks hoopis Valgevene vabastamist tuumarelvast.
    Viimastel aastatel pole Šuškevitši nimi Eesti avalikkuses just tihti vastu kõlanud, aga mõnikord siiski. 2013. aastal käis ta Tallinnas Boriss Jeltsini bareljeefi avamisel ning veel kaks aastat…
    Andres Herkel
    4 minutit

  • Konflikt tasakaaluka mõistusega

    Kooseluseaduse ja pagulasprobleemi puhul jääb mulje, et soovitaksegi võimalikult teravat vastasseisu maksimaalse pealiskaudsuse tasandil.

    29. jaanuari Sirbis räägib Tõnis Saarts Eesti poliitika uuest tuumikkonfliktist, mida pagulas- ja kooseluküsimus ta meelest ilmekalt iseloomustavad. Siit johtuv liberaalsuse-konservatiivsuse vastasseis sunnib Eesti erakondi muutuma ja määrab nende arengu. Samal päeval, kui Mart Laar andis karmi hinnangu riigireformi liivajooksmisele („Pehmodest poliitikud ei julge teha ega mõelda“, Äripäev 28 I), läksid valitsuse kolm osapoolt tõepoolest…
    Andres Herkel
    4 minutit

  • Kes korrumpeerib rahvusvahelise süsteemi?

    Ungaris on justkui võimul kohalike kommunistide antipood, kes sarnaneb ühtäkki  vägagi Vene kommunismi järeltulijatega.
    Vene uusimperialism ärgitab heitma kriitilise pilgu rahvusvahelise koostöö kiratsevasse kööki. Kas ja kuivõrd on praegused koostööformaadid kaotanud oma senise mõtte? Millist valmisolekut agressori peatamiseks saab ilmutada näiteks ÜRO julgeolekunõukogu, kui agressor on selle nõukogu liige? Mida suudab Euroopa Liit kollektiivselt ja selle liikmed ükshaaval, kui sõltuvus Vene gaasist on tõsiasi?
    NATO-l ja Euroopa Liidul on selgesti hoomatav roll,…
    Andres Herkel
    4 minutit

  • Valid häbi, saad sõja

    Mart Laar, Impeeriumi vastulöök: Vene-Gruusia sõda, august 2008. Toimetanud Hille Saluäär. Kujundanud Mihkel Laar. Read, 2014. 136 lk.
    Bukarestis 2008. aasta aprillis NATO tippkohtumisel eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel Gruusia ja Ukraina NATO-liikmesuse tegevuskava riiulilepaneku kibedad viljad mõjuvad tänini.
    Andres Herkel
    4 minutit

  • Eesti kultuuri imperatiiv: ärgem olgem poolearulised!

    Kui ukrainlased seisid Kiievis oma maa vabaduse ja euroopalike väärtuste eest, siis heiastus mulle kaks võrdluspilti Eestiga. Ukrainlaste suurimad ühiskogunemised toimuvad siis, kui riigivanker on rööbastelt maha sõitnud ja rahvas sekkub pigem protestimeeleavaldusega, mitte ei tulda kokku ühe või teise poliitilise osapoole toetuseks. Meist enam kui nelikümmend korda suurem rahvas mitte ei laulnud hardalt koos, vaid võitles oma riigi julgeolekujõududega: barrikaadid, veekahurid, pisargaas, snaiprilasud ja inimohvrid. Rahvaste õnn ja edu…
    Andres Herkel
    5 minutit

  • Kuidas saavutada sidusam Eesti?

    Kodanikuühiskond ei lõiku otsustavalt poliitikasse ja parteimehed vaid naeravad jõuetu surve peale.
    Andres Herkel
    7 minutit

  • Stagnatsiooni anatoomia

    Praegusel omavalitsussüsteemil on kaks nurgakivi:  kohalik poliitiline ladvik, kellele omavalitsus on elatusallikas ja isiklike huvide kaitsja ning Eestit valitsev erakonnakartell, kes on kohaliku võimuladviku oma kontrolli alla võtnud.
    Andres Herkel
    7 minutit

  • Mida kartellierakonnad valesti teevad?

    Piisava avatuse puhul ei saa nii riskantsed hääletus- ja rahaannetussüsteemid üldse tekkida, sest avatud organisatsioonis leidub alati keegi, kes õigel ajal protestib ja nõuab minimaalset korrektsust.
    Eesti poliitilist süsteemi valitseb neli parlamendierakonda. Aeg-ajalt kutsutakse seda poliitkartelliks, sest neli suurt jagavad omavahel silmapaistvalt suurel hulgal riiklikke vahendeid, neil on suur liikmeskond ja positsioon omavalitsustes. Õigupoolest ei peaks keegi nende rahu rikkuma. Muutuda võib toetuse jaotus ja valimiste võitja, järelikult ka võimukoalitsiooni koosseis,…
    Andres Herkel
    6 minutit
Sirp