Juhan Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra korraldas eelmise aasta augustis konverentsi, kus arutati kirjaniku seost kohaga. Konkreetse paigaga, kus ta elab või on elanud, ning mida ta püüab kas lihtsalt kirjeldada või siis leiab sellesse kohta klammerdununa ainest metafüüsilisteks arutlusteks. Mari Niitra tähelepanekute kohaselt on kirjanike püüd seostuda kindla kohaga viimase aja trend. Tõsi ta on – Jan Kaus kaardistab Tallinna, Leonhard Lapin samuti, mina ei saa kuidagi Sillamäelt minema,…
Pätsi vari kodanikuühiskonna kohal.
15. märtsil täitub kaheksakümmend aastat ühest mälestusväärsest diagnoosist: Konstantin Päts selgitas riigikogu ees, miks ta kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra, tuues argumendina välja, et eesti rahvas on propagandast lollitatud, haige ega suuda täita kõrgema võimu kohustusi. Täpsed laused on järgmised: „Meie rahvas oma kõrgemat võimu peab täie mõistusega ja kainel järelekaalumisel teostama. Ei saa nõuda, et palavikus olev inimene saab põhjalikult otsustada [—] Rahval tuleb tagasi tõmbuda, tuleb…
Siinkirjutaja pole „selartlane”. Kui Eesti ajaloo II köite kirjutajate kavatsus on olnud puhas ideoloogiavaba ajalookäsitlus, siis mina pole kunagi uskunud selle teostatavusse. Essee „Mõtteline Eesti” teise trüki saatesõnas on lõik, kus väidan, et sajandi eest tagas ajaloolase amet inimesele koolmeistri leiva oma riigi teenistuses ja nii on see jäänud tänaseni: see „ongi ajaloolase roll ühiskondlikus tööjaotuses”. Nendin, et on rõõm lugeda, kuidas sedasama mõtet, küll teistsuguses sõnastuses, väljendab ka professor…
„Selartlaste” ja „enamlaste” vastasseisu tagamaadest
Me teame XIII sajandi alguses siinkandis juhtunust lõviosas vaid tänu ühele allikale – Henriku Liivimaa kroonikale. On veel mõned pudemed Novgorodi leetopissides, midagi Skandinaavia allikates, ühte-teist vanemas riimkroonikas (VR). Just viimase näide on õpetlik. VRi anonüümseks jäänud autor polnud XIII sajandi alguse ristisõja kaasaegne. Ta toetus suulisele pärimusele, võib-olla ka mõne veel elus olnud äti sõnadele. Ta polnud oma kroonika kirjutamisel Henriku tööga tuttav. VR on…
Esimese punase aasta tulek okupatsiooni tulemusena ei ole sama enesestmõistetav nagu heliotsentriline maailmapilt.
Sõja ja rahu vahel. Teine köide. Esimene punane aasta. Peatoimetaja Enn Tarvel, II köite toimetaja Meelis Maripuu. Kujundaja Arbo Tammiksaar. S-Keskus, 2010. 800 lk.
Raamatu tiitellehe alapealkirjas „Okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” on tähtis esimene sõna. Mart Laar kirjutab selle kogumiku IV peatükis „Vastuseis võõrvõimule”, et kommunistliku korra kehtestamine okupatsiooni tulemusena oli pagulaseestlaste hulgas 1940. aastate…
Kogumik „Vene impeerium ja Baltikum” tuletab meelde, et ajalooline mõte liigub ja areneb.
Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat. Osmani, AustriaUngari ja Vene impeerium püsisid kogu uusaja kestel (Bismarcki loodud Saksa Reich tuntava poola vähemusega oli märksa noorem nähtus). Ajaliselt võttes on impeeriumide õitsengu ja stabiilsuse ajastu märksa…
Hiljuti võis mõningast tuntust kogunud Meediaklubi Impressumi (Kapo aastaraamatus märgitud kui Venemaa propagandasõja üks vahendeid) järjekordsel üritusel kogeda huvitavat olukorda: Dmitri Klenski, mõningast tuntust kogunud tegelane, üritas õhtu külaliselt, Moskvast siia sõitnud Vene teleajakirjanikult Vladislav Fljarkovskilt välja pressida hinnangut kommunismi ja natsismi võrdsustajatele. Õrritatu ei astunud libedale jääle, viilides kõrvale sellega, et arutles kommunismi ja natsismi kui ideoloogiate võrreldavuse üle.
Aeg-ajalt kuuleb väidet, et kõik raamatud on juba olemas. Kõik olulised teosed on kirjutatud. Ma olen ise ka seda väitnud. Ei juhtuks midagi hullu, kui eesti keeles ei ilmuks enam ühtegi uudisteost. Hakkame lugema ja taasavaldama neid, mis on juba kunagi ilmunud. Neid on palju. Enamust pole jõudnud lugeda.
Mis ilmub, on üks ja sama.
Kas eesti kirjanikel on üldse enam midagi uut öelda? Küsimus ei puuduta ainult ilukirjandust vaid ka publitsistikat.…
1944. aastal Eestist lahkunud inimesed hakkasid uuel kodumaal kirjutama memuaristikat, mille üldpealkirjaks võiks olla küsimus „miks kaotasime iseseisvuse?” (Rootsi jõudnud August Ots on oma esseekogumiku nii pealkirjastanudki). Siinkohal on esitatud Eesti psüühele traditsioonilised mõtisklused iseseisvuse kaotamise põhjuste üle, mis on kirjutatud pagulaskohtades pärast 2010. aastat. Mälestusteraamatutele oli tunnuslik Molotovi-Ribbentropi pakti asetamine Eesti uuema ajaloo alguspunkti. Seda tehti järjekindlusega nagu varasel uusajal alustasid Eesti kroonikud oma ajaraamatuid Saksa kaupmeeste jõudmisega XII…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
P. I. FilimonovPiia Ruber
