-
„Selartlaste” ja „enamlaste” vastasseisu tagamaadest
Me teame XIII sajandi alguses siinkandis juhtunust lõviosas vaid tänu ühele allikale – Henriku Liivimaa kroonikale. On veel mõned pudemed Novgorodi leetopissides, midagi Skandinaavia allikates, ühte-teist vanemas riimkroonikas (VR). Just viimase näide on õpetlik. VRi anonüümseks jäänud autor polnud XIII sajandi alguse ristisõja kaasaegne. Ta toetus suulisele pärimusele, võib-olla ka mõne veel elus olnud äti sõnadele. Ta polnud oma kroonika kirjutamisel Henriku tööga tuttav. VR on…
-
Esimese punase aasta tulek okupatsiooni tulemusena ei ole sama enesestmõistetav nagu heliotsentriline maailmapilt.
Sõja ja rahu vahel. Teine köide. Esimene punane aasta. Peatoimetaja Enn Tarvel, II köite toimetaja Meelis Maripuu. Kujundaja Arbo Tammiksaar. S-Keskus, 2010. 800 lk.
Raamatu tiitellehe alapealkirjas „Okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” on tähtis esimene sõna. Mart Laar kirjutab selle kogumiku IV peatükis „Vastuseis võõrvõimule”, et kommunistliku korra kehtestamine okupatsiooni tulemusena oli pagulaseestlaste hulgas 1940. aastate…
-
Kogumik „Vene impeerium ja Baltikum” tuletab meelde, et ajalooline mõte liigub ja areneb.
Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat. Osmani, AustriaUngari ja Vene impeerium püsisid kogu uusaja kestel (Bismarcki loodud Saksa Reich tuntava poola vähemusega oli märksa noorem nähtus). Ajaliselt võttes on impeeriumide õitsengu ja stabiilsuse ajastu märksa…
-
Hiljuti võis mõningast tuntust kogunud Meediaklubi Impressumi (Kapo aastaraamatus märgitud kui Venemaa propagandasõja üks vahendeid) järjekordsel üritusel kogeda huvitavat olukorda: Dmitri Klenski, mõningast tuntust kogunud tegelane, üritas õhtu külaliselt, Moskvast siia sõitnud Vene teleajakirjanikult Vladislav Fljarkovskilt välja pressida hinnangut kommunismi ja natsismi võrdsustajatele. Õrritatu ei astunud libedale jääle, viilides kõrvale sellega, et arutles kommunismi ja natsismi kui ideoloogiate võrreldavuse üle.
-
Aeg-ajalt kuuleb väidet, et kõik raamatud on juba olemas. Kõik olulised teosed on kirjutatud. Ma olen ise ka seda väitnud. Ei juhtuks midagi hullu, kui eesti keeles ei ilmuks enam ühtegi uudisteost. Hakkame lugema ja taasavaldama neid, mis on juba kunagi ilmunud. Neid on palju. Enamust pole jõudnud lugeda.
Mis ilmub, on üks ja sama.
Kas eesti kirjanikel on üldse enam midagi uut öelda? Küsimus ei puuduta ainult ilukirjandust vaid ka publitsistikat.…
-
1944. aastal Eestist lahkunud inimesed hakkasid uuel kodumaal kirjutama memuaristikat, mille üldpealkirjaks võiks olla küsimus „miks kaotasime iseseisvuse?” (Rootsi jõudnud August Ots on oma esseekogumiku nii pealkirjastanudki). Siinkohal on esitatud Eesti psüühele traditsioonilised mõtisklused iseseisvuse kaotamise põhjuste üle, mis on kirjutatud pagulaskohtades pärast 2010. aastat. Mälestusteraamatutele oli tunnuslik Molotovi-Ribbentropi pakti asetamine Eesti uuema ajaloo alguspunkti. Seda tehti järjekindlusega nagu varasel uusajal alustasid Eesti kroonikud oma ajaraamatuid Saksa kaupmeeste jõudmisega XII…
-
Kunagi suve alguses kohtasin Vabaduse väljakul Andres Langemetsa. Teadsin, et Areeni toimetaja Kalev Kesküla on talt tellinud arvustuse minu kogumikule „Võõrad lood”. Küsisin, kuidas edeneb. Langemets mõtles hetke, vangutas pead ja porises, et pidin ma seal Postimehe intervjuus end ideoloogiks nimetama. . . ., nüüd ei saa sellest mööda ega ümber. Ülo Mattheus ei saa samuti (vaata 1. augustil Sirbis ilmunud teksti „Ideoloog Hvostovi eestlasteta ajalugu”).
-
Üks mu endine kolleeg, kes on nüüd suundunud uuele ja vastutusrikkale tööpostile (kultuurivallas), ütles mulle pronksiöö kuumuses sõnad, mis jäävad ilmselt minu mällu veel kauaks. Juhtus kuidagi nii, et vaatasime koos televiisorist videolõike Tallinna kesklinnas märatsevatest marodööridest. „Nad tuleks kõik maha lasta,” teatas mu kallis endine kolleeg ühtäkki. Ma küsisin, kas tal on püss. Tema prilliklaasid välgatasid sõjakalt. Ta teatas, et kui vaja, küll saab ka see hangitud. Pärast seda…
-
Ajakiri Economist pealkirjastas oma viimase numbri juhtkirja sedastusega “Euroopa keskea kriis”. Euroopa Liidu poolesajandale sünnipäevale pühendatud numbris vaagitakse mitme nurga alt, kas kriis on tõesti olemas, ja kui on, siis milles see ikkagi täpselt avaldub. Üldlevinud arvamuse või vähemalt peavoolu poliitikute ning Brüsseli funktsionääride järgi – ja seda saame nädalavahetuse pidustuste ajal nende suust kuulda rohkem kui küll – pole maailmas olnud ühtegi teist nii edukat ühendust kui Euroopa Liit…
-
Tänavune holokaustipäev möödus meil suurema poleemikata: ei ühtegi mürgist märkust Ühendriikide saatkonna aadressil, ei ühtegi artiklit mureliku küsimusega, kas eesti rahval endal pole küllalt valupäevi, mida meeles pidada. Holokausti äramärkimine on Eesti koolides kuuldavasti vaikselt soikunud ja seega ei pea ka lapsevanemad ja õpetajad selle teemaga enam konfronteeruma. Mulle endale tuli see päev meelde Postimehest David Vseviovi artiklilt lugedes. Vseviov kirjutas muu hulgas unenäost, kus Tiit Madisson ilmus tema ukse…
