-
Aasta alguses tekitas Eesti meedias suurt vastukaja strateegilise kommunikatsiooniga tegeleva ametiasutuse üle tosina korra suurenenud eelarve. Seda uudist saatsid nii poolt- kui vastuargumendid.1 Argumentidest enam äratas tähelepanu artiklites kasutatav sõnavara, mis siinses kultuuriruumis on selgelt (negatiivselt) väärtushinnanguline: propaganda, massimobilisatsiooniideoloogia, tsensuur jne. Nõukogude mineviku tõttu ei pea sellise suhtumise põhjusi kaugelt otsima. Ometi tundub niisuguste ajalooliste paralleelide tõmbamine liiga lihtsustav, sest kommunikatsioonivõrkude ülemaailmne levik on loonud olukorra, kus traditsiooniline sõnavara ja…
-
Olemaks oma nime vääriline, peab demokraatia aina pärima oma kehtimistingimuste ja eelduste järele.
Sotsiaalteadustes on viimastel kümnenditel jõutud üha sagedamini äratundmisele, et ühiskondlikud suhted (sh võimusuhted) ei toimi pelgalt „alt üles“, „ülevalt alla“ ega ka „paralleelselt“ (kõik omamoodi lineaarsed ning dihhotoomial põhinevad arusaamad), vaid moodustuvad mittelineaarselt. Kõik need variandid on kombinatsioonis ning pidevas dünaamilises ümberliigendamises. Lühidalt öeldes elame maailmas, mida sotsiaalteadlaste arvates iseloomustab üha suurem ühiskondlike suhete sattumuslikkus…
-
1973. aastal ilmusid pärast järjekordseid suvekooli päevi Vjatšeslav Ivanovi, Juri Lotmani, Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporovi ja Boriss Uspenski sulest kultuurisemiootika ja Tartu-Moskva koolkonna sündi manifesteeriv „Kultuurisemiootika teesid (slaavi tekstidest lähtuvalt)”.
-
Lotmani teoreetilised seisukohad võiksid olla dialoogis nii Laclau kui Lacaniga.
Juri Lotman. Kultuuritüpoloogiast. Tõlkinud Kaidi Tamm, Tanel Pern, Silvi Salupere, toimetanud Silvi Salupere. Kujundanud Jüri Kaarma. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. 184 lk.
Oma artiklis „Lotmani lähenemine” osutab Peeter Torop suurepärasele Lotmani eestindaja Pärt Liase kommentaarile 1994. aasta Keeles ja Kirjanduses, kus viimane arvab Lotmani tõlkimise olevat alles tulevikumuusika. Tõsi, tollal olidki ilmunud teoreetilistest töödest artiklikogumik „Kultuurisemiootika” (1990, Valgus), elulooraamat Aleksander…
-
Siht on ununenud, jäänud on kiirustamine ja ähvardav tunne selja taga, et kohe-kohe me hilineme.
Jaan Kaplinski kuulub vaieldamatult nende hulka, kelle looming ulatub kirjutamise hetke raamivatest ajapiiridest väljapoole. Sel aastal ilmus tema kahe eraldi seisva, kuid kokkukuuluva teose „Jää ja kanarbik” ning „Jää ja Titanic” taastrükk, mida kenasti täiendab ka omaette esseena loetav Kalevi Kulli „Jää pärast”.
-
Raoul Kurvitz, Attitude. Ülevaade hoiakulisest popkultuurist. Vol.1. Valgus, 2008. 235 lk.
„Pop”, „popkultuur”, „populaarkultuur”, „postmodernism”, „massikultuur”, „massimeedia” jne on need sõnad ja mõisted, millega tänapäeval püütakse mingisse tervikusse haarata seda kultuurilist mitmekesisust, mis on iseloomulik ennekõike lääne kultuurile. Vähemasti nii tundub see kultuurisolijate enesekirjelduslikule pilgule. Tõsi, kui püüame minna pelgast sildistamisest kaugemale, siis satume kohe ka raskustesse, sest nende nimetuste seletusi on kaugelt rohkem kui nimetusi. Ilmneb postmodernismile nii iseloomulik…
-
Acta Semiotica Estica V. Koostanud ja toimetanud Elin Sütiste ja Silvi Salupere. Tartu 2008.
Viimase kümne-viieteistkümne aasta kestel on semiootikakirjanduses üha teravamalt olnud esil teadusfilosoofilised arutlused semiootika olemuse üle. Millistelt alustelt moodustub semiootika distsiplinaarne ühtsus? Mis on semiootika uurimisobjekt ja kas selle objekti piiritlemine aitab defineerida ka semiootika metodoloogilist ühtsust? Milline on semiootika roll teiste humanitaar- ja laiemalt kogu kvalitatiivsete uurimismeetodite võrgustikus, kas on tegemist ühe võrdväärse teadusdistsipliiniga teiste seas või…
-
Naivistliku vaatekoha järgi kuuluvad maagia ja mütoloogia nähtuste hulka, mille pädevust on usk ratsionalismi imeväesse põhjalikult õõnestanud.
Peet Lepik, Universaalidest Juri Lotmani semiootika kontekstis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. 246 lk.