-
Donald Sassooni „Euroopa kultuuri ajaloo” puhul on pealtnäha tegu ettevõtmisega, kus tulemuseks justkui raamat kõigest ja mitte millestki, sest konkreetset infot otsides tuleb huvilisel ikkagi pöörduda kas kitsamate uurimuste ja/või entsüklopeediate poole. Teiselt poolt annab seda sorti tellisformaat kätte suurema plaani, sidusama tervikpildi ja pikema narratiivi, mida üha enam fragmentideks killustuv ajalugu hädasti vajab. Õnnestumise peaksid siin garanteerima uus vaatenurk, värske sünteesiv pilk, olulise eristamine ebaolulisest, huvitavate ja originaalsete järelduste…
-
Künnapi, Rooste ja Sinijärve loominguline kooslus pole pidanud vajalikuks või võimetekohaseks isegi ühisnime väljamõtlemist. Aga mida neil nii väga loominguliselt ühist ongi?
Mäletan, et ligemale kümnendi eest ennustati algavat meie kirjanduselus nii (noor)kirjanike eneste, kriitikute kui kõrvaltkiibitsejate poolt uut ja paljuski seninägematut rühmituste aega. Kes uskus, kes lootis, kes kartis, et nii meedias kui rahva kollektiivses teadvuses hõivavad kodumaisele sulnis-lektüürile (ning eriti just luulele) määratud koha värsked kasseti-, almanahhi- ja…
-
Arthur Goldwag, Ismid ja loogiad: tõde 453 segadust tekitava mõiste kohta. Tänapäev, 2009. 360 lk.
Abstraktse mõtlemise ja keelekasutuse võime, mis eristab teadlaste väitel inimest kõigist ülejäänud Issanda Loomaaia elukatest, on sotsiaalse vooruse kõrval suur epistemoloogiline nuhtlus. Sest inimese maailmas – ning kollektiivses teadvuses laiemalt – on (püsivalt) olemas vaid see, millel on nimi, mis on sõna(de)sse püütud, keeleliselt katalogiseeritud.
-
Erich Wolfgang Korngoldi „Die tote Stadt” 27. I – 17. II 2009 Londoni Covent Gardenis.
Ka XXI sajandi alguses elab maailma juhtivate ooperimajade hulka arvatud Covent Garden veel ikka XIX sajandis, või vähemalt selle arvel. Londoni kuninglikus ooperiteatris on kujunenud nii, et kõigi Rossinist varasemate (v.a Mozart) ning Puccinist hilisemate (v.a R. Strauss) heliloojate looming jõuab väheste eranditega lavale üksnes peamaja keldris Linbury stuudios, kui üldse. Käimas oleval hooajal murdis seda…
-
Harjutusi iseseisvaks eluks: miks ja kuidas pidada mõttes omaenese matuseid?
Lucius Annaeus Seneca, Moraalikirjad Luciliusele. Tõlkinud Ilmar Vene. Ilmamaa, 2008. 574 lk.
-
Milan Kundera romaanikunsti esseeülikool
Milan Kundera, Eesriie. Tõlkinud Martin Kala. Tänapäev, 2008. 158 lk.
-
See, millega me võrgukeskkonna puhul veel hästi leppida ei taha, pole mitte räigus vaid kontrollimatu ning suuresti karistamatu avalikkus.
-
Ennast tüdrukusse luuletada on kunst, ennast tüdrukust välja luuletada on meistriteos.
Søren Kierkegaard, Võrgutaja päevaraamat. Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, 2007.
-
Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986 – 2006. Koostanud Märt Väljataga. Sihtasutus Kultuurileht, 2006. 542 lk.
-
