-
Juri Lotman: „Ma olen alati pidanud viidet olukordadele väärituks. Olukorrad võivad murda suure inimese, kuid nad ei saa olla tema elu määravaks loogikaks.”
Jalutuskäigud Lotmaniga. Koostanud Mihhail Lotman. Tallinna Ülikool, 2011. 500 lk.
Alustan isiklikust. Juri Lotman ja Immanuel Kant – need on mõtlejad, kelle kirjutiste poole intellektuaalses tasakaalutusseisundis ikka pöördun. Mõlema mehe tööde lugemine on mulle teraapia, kui teadvuse hügieen, intellekti (ning kitsamalt: personaalse humanitaarteaduste metoodika) tehnoülevaatus.
Paljude loetud mõtlejate…
-
Semioos vohab inimteadvuses kui umbrohi, ent päris palja kivi peal see siiski ei kasva.
Viljandi Ugala „Mee hind”, autor ja lavastaja Ott Aardam, kunstnik Kaarel Eelma, muusikaline kujundaja Ivar Põllu ja valguskunstnik Tiina Barbo. Mängivad Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro ja Martin Mill. Esietendus 19. II Ugala väikeses saalis.
Laiemale avalikkusele eelkõige näitleja ja rännumehena tuntud Ott Aardam on üks neist, kelle esiletõus näitekirjaniku ning lavastajana langeb aega, mil…
-
Vaapo Vaher, Jalgpall hingede öös: vutist eesti kultuuriloos. Toimetanud Kairi Vihman, kujundanud Jan Garšnek. Pegasus, 2010. 256 lk.
Elame ajastul, mil üha enam on kunstiteose headuse ning huvitavuse üheks peamiseks eeltingimuseks toetumine mingisugusele antagonismile. Ka meedia ja dokumentalistika (sh ajalookirjandus) saavad oma vilja paljuski samalt veskilt. Müüb kõik kurioosne ja kerge kiiksuga – isikud ja sündmused, mis ei taha stereotüüpsete hoiakute foonil kuidagi tavapärase kirjelduse ning mõistmise raamidesse portreeformaadis ära mahtuda.…
-
Tartu Uue teatri „Sisaliku tee” on õnnestunud ristisõda suure hulga praeguste väärtuste vastu.
Tartu Uue teatri „Sisaliku tee”, autor ja lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Taavi Toom. Mängivad Katrin Pärn, Kristel Leesmend ja Nero Urke. Esietendus 11. XI Genialistide klubis.
Selguse huvides alustan endast. Siinse teatriarvustuse kontekstis võiks lugeja teada, et olen juba vanem inimene, selline elusügises varakeskealine, kes vaadanud oma elus rohkem teatrit, kui vaimsele ja füüsilisele…
-
Tartu Üliõpilasteatri „Piirivöönd”, autorid Bernard Kangro, Piret Bristol ja Kalev Kudu, lavastaja ja muusikaline kujundaja Kalev Kudu, kunstnik Jaanika Kolk. Mängivad Deivi Tuppits, Merilin Männiste, Jari Matsi, Kaarel Targo, Sven Paulus, Karl-Joosep Ilves, Jaanika Tammaru, Kaija M. Kalvet, Liisu Krass, Christopher Rajaveer, Karl Laumets, Ott Nool ja Jürgen Gansen. Esietendus 10. XI Tartus Kirjanduse Maja krüptis.
Tartu Üliõpilasteatri XII hooaja avalavastus „Piirivöönd”, mis põhineb Bernard Kangro kuueosalise Tartu romaanitsükli esimesel…
-
Rakvere teatri „Kunstveri ja -pisarad”, lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Liis Haab, Tiina Mälberg, Mait Joorits, Lauri Kaldoja ja Marko Leht. Esietendus 22. X Rakvere teatri väikeses saalis.
„Ma tahaksin teada, milline on sõnade tegelik dimensioon? Milline on minu tegelik dimensioon?” Witold Gombrowicz, „Laulatus” Kui vanasti räägiti „moodsast prantsuse haigusest”, mõeldi selle all süüfilist. Olen seda eufemismi omaette juba mõnda aega kasutanud postmodernismi kohta.…
-
Ugala „Väikestes vanameestes” mängib tundlikult valitud mängukoht kohati rohkem kaasa kui ükski näitleja.
Viljandi Ugala „Väikesed vanamehed”, autor Tiina Laanem, lavastaja Margus Prangel (Eesti Draamateater), kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Tarvo Vridolin, Triinu Meriste, Tanel Ingi, Kadri Lepp, Aarne Soro, Kata-Riina Luide, Janek Vadi, Arvo Raimo, Norman Reinberg, Kalev Välk, Kristjan Luik, Tobias Tammearu. Esietendus 6. VIII Männiku metsatalus.
Žanrispetsiifilistest vajadustest lähtuvalt sobib ideaalselt näidendi lähtesituatsiooniks vanade või…
-
Need, kellele Tartu pole pelgalt „maailmabordelli bidee”, on viimasel ajal hakanud leidma nii iseend kui üksteist.
Tartu rahutused. Koostanud ja toimetanud Berk Vaher. Autorid Mehis Heinsaar, Sven Vabar, Kärt Hellerma, Piret Bristol, Maimu Berg, Vahur Afanasjev, Berk Vaher, Meelis Friedenthal, Dagmar Lamp, Marta Karu, Põim Kama, Ervin Õunapuu, Jaan Kaplinski, Urmas Tilga, Leelo Tungal, Anna-Maria Penu, Epp Petrone, Kristjan Sander, Katrin Ruus, Urmas Vadi, Tiit Aleksejev. Keeletoimetaja ja korrektor Riina Tobias,…
-
Kirjandusteoreetik Jaak Tomberg on oma vastse doktoritöö järgi rohkem poeet kui teadlane.
Luuletus võib olla vihm / põuasele maale. /. . . ./
Luuletus võib ka / üldse olemata olla,
sündimata
sellesse maailma, / mis üleni on /. . . ./
üks sündimata luuletus
Tõnu Õnnepalu („Ithaka”, lk 59)
Meie kirjandusuurijate peres on Jaak Tomberg juba mitu aastat esindanud alalises väljasuremisohus vähemust, tegeledes kirjanduse ajaloo ja/või analüüsi asemel kirjanduse teooriaga. Läinud suvel kaitses ta Tartu ülikooli maailmakirjanduse õppetoolis 28aastaselt doktoritöö „Kirjanduse lepitav…
-
Meetodite ja järelduste teaduslikkuse pretensioon teeb semiootikast silmatorkavalt sageli totalitaristliku distsipliini.
Nimetamise strateegiatest Eesti kultuuris. Toimetanud Ülle Pärli ja Eva Lepik. TÜ kirjastus, 2008. 290 lk.
Tartu ülikooli semiootika osakonnas on juba aastaid dotsent Ülle Pärli juhtimisel muu hulgas uuritud (päris)nimedega seonduvaid teoreetilisi ning praktilisi küsimusi. Parim osa selle tegevuse viljadest sai nüüd kõigile kättesaadavaks artiklikogumikus „Nimetamise strateegiatest Eesti kultuuris”. Etteöeldult on pealkirjas sisalduv kohakonkretiseering pisut ebatäpne ja eksitav, sest üle kolmandiku…
