$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Alo Põldmäe
-
„Klaaspärlimängu“ avalöök: värskus ja mängulisus
„Klaaspärlimängu“ avakontsert „Klassika punk“ sai pealkirja ilmselt punkmuusikale omasest esinejate vabast suhtlemisest publikuga.
Festivali „Klaaspärlimäng“ avakontsert „Klassika punk“ 12. VII Tartus Jaani kirikus. Nadežda Tokareva (viiul, Sloveenia), Kristjan Kannukene (vioola), Mihhail Dzudze (bassbalalaika, Venemaa), Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigent Andres Mustonen. Kavas Luigi Boccherini, Alfred Schnittke, Kristjan Kannukese (esiettekanne) ja Peeter Vähi teosed.
„Klaaspärlimäng“ on end kindlalt sidunud Tartuga alates 2009. aastast. Seega on Tartus oldud kümme järjestikust aastat – omamoodi…4 minutit -
Leigo – Eesti muusikamaastiku peegeldaja
Leigo järvemuusika festival 5. ja 6. VIII Valgamaal.
Pilt Leigo järvemuusika festivalist kui Eesti praeguse muusikamaastiku peeglist kerkis silme ette juba festivali kavaga tutvumisel. Seisavad ju seal kirjas tegijad Eesti praeguse kontserdielu parimate hulgast, olgu uustulnukad, novaatorid või positsiooni kindlustanud esinejad. Leigo üks märke on ju tippesinejate kutsumine võrratusse looduskeskkonda. Festivalipaiga ilm oli heitlik, kuid parajalt soe ja mõõdukate vihmahoogudega. Ilm külastajaid eriti ei sega, sest aastate jooksul on koolitatud hulk…3 minutit -
Klaveriorkester pani fantaasia lendama
Eesti Klaveriorkester: Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske, Kai Ratassepp ja Mati Mikalai, Reet Kopvillem-Ruubel ja Piret Habak, Piret Väinmaa ja Lauri Väinmaa 1. X Vanemuise kontserdimajas.
Muusikapäevalt oodatakse ikka midagi erilist, ehk ebatavalistki. Need lootused täitusid Eesti Klaveriorkestri kontserdil, sest sellest lausa kiirgas erilisust. Kavas olid Glinka, Smetana, Sisaski ja Raveli teosed, mida oktoobri keskel mängitakse ka Hiinas Shanghais rahvusvahelisel etenduskunstide festivalil ja Hiina muusikamessil. Kontsert oli suur rõõmuallikas: saime järjekordselt tõestuse,…2 minutit -
„Ballaad“, Eino Tubina raamat oma isast
Tänavu varasuvel täienes tubiniaana olulise teosega: Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ning kirjastuse SE&JS väljaandel ilmus raamat „Ballaad. Eduard Tubina lugu“. See on Türgis elava Eino Tubina juba teine raamat oma isast. Kui mõned aastad tagasi ilmunud „Teisal“ käsitles põhiliselt Tubina Rootsis elamise perioodi, siis „Ballaad“ on kogu Tubina elu haarav elulooraamat.
Meenutame, et põhjalik juubelialbum „Tubin ja tema aeg“ (2005, koostaja Vardo Rumessen) tuli välja Eduard Tubina 100. sünniaastapäevaks. See kroonikavormis…4 minutit -
„Klaaspärlimäng“ ja Tartu vaim on hea tandem
Muusikafestival „Klaaspärlimäng“ 9.–14. juulini Tartus. Festivali kunstiline juht Peeter Vähi.
20 aasta jooksul on festivalil „Klaaspärlimäng“ välja kujunenud selge suunitlus ja positsioon kirevas ja vahel kaootilises muusikailmas. „Klaaspärlimäng“ on värskendav, publikut hariv ja vaimsust õhkav ettevõtmine. Vaimsus on saavutatud korraldajate järjepideva töö, esinejate kõrge taseme ja eriliste pillikoosluste kaudu. Märkimisväärne on festivali korraldajate oskus tuua kavasse piire kompavaid teoseid ja olla samal ajal põhjapanevate nähtuste – muusikamaailma alustalade tutvustaja. Seekordsed…3 minutit -
Tundmatu eesti meistri harmoonium XX sajandi algusest.Alo PõldmäeMis saab eesti harmooniumist?
Eesti rahvusliku klaverimuuseumi, Tartu laulupeomuuseumi ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi koostööna sai Tartus teoks näitus „Eesti harmoonium“ (koostaja Alo Põldmäe), mis on pühendatud muusika-aastale ja harmooniumi leiutamise 205. aastapäevale. Laulupeomuuseumis saab 7. märtsini vaadata teatri- ja muusikamuuseumi, klaverimuuseumi, tootmiskoondise Tarmeko, Tartu vallavalitsuse, Rannu Mihkli koguduse ja Ede Markuse harmooniume.
Harmooniumi leiutaja on prantsuse pillimeister Gabriel Joseph Grenié, kes ehitas esimese pilli 1810. aastal. 1848. aastal valmistas prantsuse meister Alexandre-François Debain madalat…2 minutit -
Klassikatähed Tartus
„Klassikatähed 2014“ võitja auhinnakontsert 6. I Vanemuise kontserdimajas: Katariina Maria Kits (viiul), kaastegevad Sten Heinoja (klaver) ja Marcel Johannes Kits (tšello).
Eesti Kontsert koostöös Eesti TVga on algatanud ühe igati tänuväärse asja, korraldades kahel viimasel aastal telekonkursi „Klassikatähed“. Korjame neid maitsvaid vilju veel tükk aega, eriti tänu sellele, et lai telepublik sai teadjaks, kui palju on meil andekaid noori muusikuid.
Mulluse „Klassikatähtede“ konkursi võitja, Tiiu Peäske juures õppinud viiuldaja Katariina Maria Kits…3 minutit -
Vaimuaristokraadi mälestuse jäädvustamisest
Heimar Ilves 100
„Näib, et eestlased on suurrahvas ja neid on ka kole palju. Eriti palju on nende hulgas suuri andeid – heliloojaid, interpreete, kirjamehi. Nii et vabalt võib kümneks, kahekümneks või viiekümneks aastaks maha kriipsutada Eduard Tubina, Karl Ristikivi, Arvo Pärdi, Neeme Järvi . . . . Heimar Ilvese töö ja loomingu, ilma et sellest mingit kahju sünniks. [—] Üht-teist me taas jälle avastame ja kui muutume uuesti väikerahvaks, siis ehk jõuab järg…5 minutit -
Klaveri jäävuse seadus
Tartu laulupeotegelaste klaverite näitus
Oleme praegu üldlaulupeo lainel, otsime jälle juuri ja sidemeid, huvitavaid ajaloolisi momente ja üksikasju. Järjest rohkem lähevad hinda ajaloolaste ja muusikateadlaste avastused, mis aitavad taastada nii esimeste laulupidude kui teiste seniste pidude hõngu.2 minutit -
Valkas „Cimze kood”, Tartus „Enne ja nüüd”
145aastaseks saanud eesti üldlaulupidu on ligi kuu aega tähistatud väiksemates vormides. Üldlaulupidude võtmeisikute ümmargused tähtpäevad on andnud põhjust mõtiskleda alguste algustest. Läti ja eesti laulupidude alglätetel seisis Jānis Cimze (1814–1881) – käivitava energiaga isiksus, kelle sünnist möödub 4. juulil 200 aastat. Temale pühendati 30. mail Valkas Läti-Eesti laulupäev „Cimze kood”. Eesti poolelt on olnud keskmes Miina Härma (1864–1941) 150. sünniaastapäev 9. veebruaril ja temale pühendatud Tartu laulupidu „Enne ja nüüd”.4 minutit
