-
Kogu Eesti välispoliitika Venemaa suunal on inspireeritud minevikukujutlustest ning seetõttu takerdunud.
Eesti (välis)poliitikas on alati olnud tendents tõmmata paralleele praeguse Venemaa ja omaaegse Nõukogude Liidu vahel. Tendents on järsult hoogustunud sel aastal, ajendiks Venemaa välispoliitiline aktiviseerumine ja riigi majanduselu ning sisepoliitika tsentraliseerimine. Muidugi lisavad õli tulle Ukraina valimised.
-
Eesti vajab vabaduskontseptsiooni, mille lähtekohaks on, et vabadust suudaksid kasutada võimalikult paljud.
Lihtsaim võimalus analüüsida aasta alguse salaplaani Reformierakonna ja Res Publica ühendamiseks on taandada lugu asjaosalistele. Dramatis personae nimistu piirdub kahe allakirjutanuga, üheks Res Publica juht ja peaminister Juhan Parts, teiseks Reformierakonna toonane liider Siim Kallas. Telgitaguseid lähemalt tundmata tundub vältimatuna järeldus, et ettevõtmisel oli otsene seos Kallase nimetamisega Eesti volinikuks Euroopa Komisjonis.
-
Uus Euroopa Komisjon kujundab suhtumist Venemaasse, mis ei ühti kõigi liikmesmaade omaga.
1. novembrist võtab Brüsselis ohjad üle uus Euroopa Komisjon. Vana võib oma viiele aastale tagasi vaadata teatava uhkusega, vähemalt mis Venemaasse puutub. Välisasju kureerinud Chris Patten esindas tihti mõistuse häält liikmesriikide erahuvide tihnikus ? mis küll osaliselt tihenes just komisjoni presidendi Romano Prodi valitsemise ajal. Prodi juhivõimed ? tõestatud Itaalia nõudlikes tingimustes ? polnud lihtsalt eksporditav, nagu juhtub mõne…
-
Sõnade ja tegude lahkuminek on maailmapoliitikas tavaline. Näiteks Euroopa Liidus on nende sideme taluvuspiiri katsumisest tehtud kunst, mida valdab iga enesest lugupidav liikmesriik. Sõnaväänamine on osa asjade seisust, mida inglise keeles märgitakse väljendi ?business as usual? ? kõik on nii, nagu peab olema.
Kõik on hästi seni, kuni respekteeritakse sündsuse piire. Vabas maailmas määrab poliitilise sündsuse läve (seadusetähe kõrval) võime ennast tõsiselt võtta. Naeruväärsus märgib ära piiri, millest kaugemale side sõna…
-
13. juunil leiavad aset Eesti ajaloo esimesed Euroopa Parlamendi (EP) valimised. Kogu 25-liikmelise Euroopa Liidu raames reklaamitakse valimisi suurima riigiülese demokraatia ilminguna kogu kontinendi ajaloos. Gigantne hüpe kontinendi jaoks ei võrdu siiski tingimata hüppega ELi igapäevases elus. Kuigi EP on ühenduse ainus demokraatlikult valitud instants, on ta institutsioonilises mõttes ELi vaeslaps. Reaalne võim lähtub liikmesriike esindavast Ministrite Nõukogust ning ühishuve kaitsvast Euroopa Komisjonist. Parlamendil on küll reas valdkondades nn. koosotsustusõigus,…
-
Möödunud sügisel nõustusid paljud vaatlejad, et Iraagi sõja valguses USA ja Euroopa Liidu vahel tekkinud erimeelsuste lahendamine on keeruline kui mitte võimatu seni, kuni Euroopas pole toimunud 11. IX laadset sündmust. Paljus USA ekspertide soositud argumendi sisu oli üldjoontes, et eurooplased ei oska võtta võitlust terrorismiga tõsiselt.
Nüüd on Euroopa Liiduski juhtunud 11. kuupäeva templiga tragöödia, Hispaania ja Euroopa reaktsioon on aga olnud oodatule vastupidine. José Luis Rodríguez Zapatero…
