-
Väikelennuk planeerib üle lõputu rohelise oaasi. Aegamööda liigub palmide, kummi-, kapoki- ja mahagonipuude vaip masina all, siis laskub lennuk allapoole ja vaataja märkab veidraid pikkade heinasaadude sarnaseid elamuid ning hämmeldunud inimesi nende vahel näpuga lennukile osutamas. Nad hiilivad puude all, end veidi varjates, kuid huviga ja hirmuta raudlindu jälgides.
-
Lapsepõlve Viilu talu kempsu üles riputatud ohtrast loosungivarust on see alkoholiteemaline mulle miskipärast eriti täpselt meelde jäänud. Aga meelde on jäänud ka teadmine, et nagu kõikidesse ülejäänud vaimukustesse tol lehkaval seinal, tuli ka sellesse suhtuda irooniliselt. Oli see siis tsaari-, eesti või nõukogude aeg, riiklik joomarlusevastane propaganda mõjus sageli vastupidiselt soovitule.
Teatud määral toimis joomine koguni kui osa vastupanust. Niisugust seisukohta on uurijad väljendanud mitmete pikaajaliselt okupeeritud rahvaste puhul (nt Austraalia…
-
Meie oleme Teised. Me oleme rahvana väikesed, marginaalsed ja meil on läinud kehvasti mitmete sajandite vältel. Me jagame saatust paljude rahvastega, keda on kutsutud metslasteks ja barbariteks, ja nendega, keda Euroopa äärealadel ajaloo tõmbetuul ringi on pillutanud.
Teisest kirjutamine on ränk ettevõtmine. Selle nimel on tundmatusse tunginud vaid inimkonna julgemad ja jultunumad saadikud, rännates metsikute hõimude juurde koduse tsivilisatsiooni toel ning tõe, arengu, usu ja teaduse nimel. Tihti nähti kaugete…
-
Üks nõukogudeaegne linnalegend kõneleb, kuidas üks mees pääsenud Saaremaale piiritsooni passiga, kus oli tema enda pildi asemel puudli oma. Ja olevatki õnnestunud. Küllap oli mees hirmus karvane, tollane pilditehnika keskpärane ja piiripunkti valgustus nigelavõitu. Ent sellest olulisem on inimlik element, millele looga osutatakse: pealtnäha vankumatul piiril valvas ikkagi kõigest inimene. Sellised lood jätavad vabad käed ka mitmete teiste tõlgenduste väljapakkumiseks. Lisaks okupantide surve käes kannatajate julgustamisele, et tegemist on ühe…
-
Kuninglikult ülemakstud Shelli tippjuht Jeroen van der Veer teatas möödunud aastal ametit maha pannes, et kui talle oleks makstud 50% rohkem, ei oleks ta oma tööd poole paremini teinud. Ja kui talle oleks makstud 50% vähem, ei oleks ta teinud oma tööd ka poole halvemini. Suurtes piirides kehtib see igasuguste nii riigi- kui erasektoris „tiksuvate” kõrgepalgaliste puhul, nagu pangakriisi pikas järellainetuses on tõdetud korduvalt, kuigi eriliste tagajärgedeta. Kõrgete palkade külmutamine…
-
Hiljuti sunniviisil psühhiaatriahaiglasse sattunute teemal lahvatanud skandaal osutab sellele, et lugematute anekdootide, romaanide, filmide ja uurimuste ainesel on reaalne alus: juhuslikult hulluse keskele sattunu või segastel asjaoludel hulluks kuulutatu ei suuda süsteemi hammasrataste vahel kuidagi enda õigeksmõistmist saavutada ega lõpuks iseennastki oma normaalsuses veenda.
-
Sama järjekindlalt kui Charles I pea Dickensi „David Copperfieldis” tõuseb teatud ringkondades ikka ja jälle teemaks reisisaatja kui väärdunud sotsiaalpoliitika sümbol. Sellest ametimehest on saanud avalike teenuste põlastajate süljetops. Kuivõrd tegemist on ka keskerakondliku poliitikaga seostatava nähtusega, ei söanda keegi neid ka eriti kaitsta. Apoliitiliseks erandiks on seni vist vaid hiljutine ratastoolinoorte tunnustus.
-
Kui mu kolmeaastane poeg mitu kuud pärast Eestist äraolekut siinsesse hommikusse ärkas, pahandas ta hirmsasti: „Ma tahan, et oleks pime!”. Kui seletasin, et päike tõusis, midagi pole teha, pani ta ette: „Vajutame päikese maanduma!”. Ilmselt kuulub mu laps põlvkonda, kellele tõusmine ja maandumine on selgem ja enesestmõistetavam asi kui tõusmine ja loojumine. Viimase paarikümne aastaga on paljude eurooplaste ja põhja-ameeriklaste igapäev muutunud väga lendamiskeskseks.
-
Just samal ajal kui ajakirjanduse ja valitsuse vahel lahvatas ajakirjandusvabadust puudutav tüli, jõudis Prantsuse telemeediasse dokumentaalfilm „Surmamäng”, mis imiteerib kuulsat Milgrami eksperimenti 1960ndate algusest. Stanley Milgram, Yale’i ülikooli psühholoogiaprofessor, uuris seda, miks ja millises olukorras alluvad inimesed autoriteedile. 40 vabatahtlikku nn „naiivset osalejat” arvas, et tegemist on karistuse ja mälu seoste uuringuga1. Nad pidid valede vastuste korral andma elektrilööke nende eest varjatud, kuid kuuldeulatuses tundmatule inimesele. Osalejad olid veendunud, et…
-
Eesti kui e-riigi kohta on kõvasti kära tehtud. Riik, kus maksud ja pangatehingud, valimine ja muu ametlik suhtlus käib endiselt paberite ja ümbrikute vahendusel, tundub meile täna liigutavalt totter ja vanamoodne. Ja ometi tuleb infoühiskonna hindamisel vaadelda ühiskonda tervikuna. Oluline pole ainult arvutite kättesaadavus, vaid ka see, kuidas ühiskonna hierarhia info liikumisele või takerdumisele mõju avaldab. Kui info ja uuendused käivituvad vaid ülalt alla, tipppositsioonis indiviidide kaudu, kel käed klaviatuuril…
