-
„Hädakarje” („Dzaõn barbaro. . . .”/ „The Voice in the Wilderness”, Armenfilm 1991, 122 minutit, värviline), režissöör Vigen Tšaldranjan, stsenaristid Ara Stepanjan, Aghasi Aivazjan ja Vigen Tšaldranjan, operaatorid Vrezh Petrosjan ja Arto Melkumjan. Peaosades Vigen Tšaldranjan, Mikael Pogosjan, Marine Gukasjan, Ara Stepanjan, Rafael Kotanjan jt. „Heida armu, Jumal” („Kyrie eleison/ Lord Have Mercy”, Armenfilm 1997, 95 minutit, värviline/mustvalge), režissöör, stsenarist, kunstnik, monteerija ja produtsent Vigen Tšaldranjan, operaator Rudolf Vatinjan. Peaosades Vigen Tšaldranjan, Hratšja…
-
Vene raketid lendavad jälle
1. juulist kuni 31. augustini on Briti Filmiinstituudi Southbanki filiaalis huvilistele avatud kunagises sotsialismileeris valminud kosmoseteemaliste kultusfilmide esinduslik retrospektiiv. Filmiprogrammi üldpealkiri „Kosmos” on lihtne ja lakooniline. Nüüd saab ka lääne filmihuviline, kes on heal juhul midagi kuulnud ainult Andrei Tarkovski „Solarisest”, viimaks teada, et ka Venemaal on tehtud tähelepanuväärseid ulmefilme. Ning seda juba enne Stanley Kubricku filosoofilis-futuroloogilist meistriteost „2001: kosmoseodüsseia” (1968), mis oli esimene omasugune tulevaste…
-
Eco ja Carrière’i kõnelused
Prantslane Jean-Claude Carrière, kes tähistab 19. septembril oma 80. sünnipäeva, on kirjutanud poolsada raamatut, 80 filmistsenaariumi, 19 näidendit ja üle 20 telelavastuse. Teeneka kirjamehe sõnutsi on tema elus olnud eriline tähtsus sõprusel kolme teada-tuntud lavastajaga: Jacques Tati, Luis Buñueli ja Peter Brookiga. 1957. aastal, pärast oma debüütromaani ilmumist, tutvus Carrière Tatiga, kes palus kirjutada novellilaadsed proosatekstid satiiriliste komöödiate „Härra Hulot’ suvepuhkus” ja „Minu onu” ainetel. Naasnud pärast…
-
Truffaut ja Godard – kolleegid ja rivaalid
François Truffaut’d ja Jean-Luc Godard’i on aegajalt võrreldud biitlite loomingulise tandemiga John Lennon – Paul McCartney. Godard’is on märgatud sarnaseid iseloomujooni noore Lennoniga, hooti poisikeselikult käitunud Truffaut aga olevat nagu McCartney enne biitlite tähelennu algust (s.o enne popansambli 1961. aasta Hamburgi kontserti). Juba 1949. aastal Biarritzi filmifestivali külastades olid mõlemad suured semud, nende vanusevahegi polnud teab mis suur. Maestro Godard tähistas 3. detsembril…
-
Juba ligi veerand sajandit USA sõltumatute kineastide esiritta kuuluv John Sayles lavastas aastaid tagasi müstikasugemetega perefilmi „Roan Inishi saladus” (1994), millel on oma eellugu. Nimelt olevat üks 12aastase peakangelase kaugetest esivanematest sattunud nägema pealt imeilusa olevuse suplust. See oli pooleldi naine, pooleldi hüljes. Sarnaseid veteasukaid on harjutud kutsuma merineitsiteks, kuid Iirimaa läänerannikul elavad inimesed nimetavad neid selkie’deks. „Piilujal” olevat õnnestunud poolinimene kinni püüda, nad abiellusid ja said palju-palju lapsi. Kuna naine…
-
Mängufilm „Carlos” (PrantsusmaaSaksamaa 2010, 319 min), režissöör Olivier Assayas. Linastub 28. XI Tartus ja 4. XII Tallinnas.
Küllap on paljud filmihuvilised juhtunud nägema Fred Zinnemanni poliitilist põnevusdraamat „Šaakali päev” (1973). Frederick Forsythi bestselleri järgi vändatud linateose keskmes on vilunud inglasest palgamõrvar Charles Calthrop, keda tuntakse Šaakali hüüdnime järgi. Meest avastada ja kahjutustada on ülimalt keeruline. Šaakal on liiga nutikas ja külmavereline, iseäranis siis, kui ta on lootusetult nurka aetud. Klassikafilmi…
-
Härra Hulot ’ pärand jõudis animafilmi
Jacques Tati (1908–1982) oli vene päritolu ekstsentriline prantsuse tippkoomik, absurdihuumorit viljelnud filmitegija, kes kuulus justkui varasemasse aega. Aega, mil armastati tsirkust ja osati heasüdamlikult naerda inimeste veidruste üle. Tati esimene „kauamängiv” oli „Pidupäev” (1947), lustakas-melanhoolne jant entusiastlikust külapostiljonist François’st, kes mõtleb Bastille’ vallutamise aastapäeval linnakeses korraldatud pidustuste käigus välja mitmeid teravmeelseid vallatusi. Veelgi paremini võeti vastu situatsioonikomöödia „Härra Hulot’ suvepuhkus” (1953), kus tegutseb kentsakas…
-
Unistus don Quijotest jääbki unistuseks
Pikki aastaid on olnud menurežissöör Terry Gilliami unistuseks ekraniseerida hispaanlase Miguel de Cervantes Saavedra klassikateos „Don Quijote”. 2000. aastal tundus, et unistus võibki teostuda. Esialgse käsikirja järgi pidi film „Mees, kes tappis don Quijote” („The Man Who Killed Don Quijote”) pajatama XX sajandi reklaamiagendist, kes sooritab eksikombel ajamatka keskaegsesse Hispaaniasse. Seal hakatakse teda pidama kurva kuju rüütli kannupoisiks Sancho Panzaks. Peaosi pidid hakkama kehastama Johnny Depp…
-
„Vang nr 6” on üks poleemilisemaid ja läbivaieldumaid kultussarju, mis ei pruugi sugugi kõigile meeldida.
1960. aastail olid populaarsemad omamaised seriaalid Briti telemaastikul seikluspõnevikud „Ohtlik mees” ja „Pühak”, situatsioonikomöödia kohalikest reservväelastest formeeritud kodukaitserühma tolatsemisest ilmasõja algusaastail „Isa armee” ning 1963. aastal käivitunud ja pärast väikest vahepausi senini jätkunud ulmekas „Doktor Who”. Kümnendi viiendaks olulisemaks kultussarjaks peetakse sürrealistlikku ulmeseiklust „Vang nr 6”, mida hakkas äsja demonstreerima ETV 2.
-
„Luikede järvest ” Shakespeare ’ini
Tänavust Veneetsia rahvusvahelist filmifestivali, mis kannab järjekorranumbrit 67, peetakse 1. kuni 11. septembrini. Aasta ühe oodatuima filmipeo avafilmiks on ameeriklase Darren Aronofsky „Must luik” („Black Swan”), intrigeeriv põnevusdraama kahest rivaalitsevast baleriinist (Natalie Portman ja Mila Kunis). Mäletatavasti pälvis Aronofsky kaks aastat tagasi Veneetsias peaauhinna spordidraamaga „Maadleja”. Festivali lõpufilmiks on planeeritud eeskätt teatrilavastajana tegutsenud Julie Taymori teine Shakespeare’i ekraniseering „Torm” („The Tempest”). Taymori esimene katse klassiku…
