Olukorras, kus julgeoleku punased silmad vaatavad vastu elektrikapist ja piimariiulilt, uudistest ja sotsiaalmeediast, teatrilavalt ja unenägudest, otsustas ka Müürileht anda oma panuse julgeolekudebatti. Moonast ja HIMARSitest me ei räägi, selle asemel pakuvad Birgit Poopuu ja Benjamin Klasche välja radikaalse julgeolekuvisiooni, mis aitaks liikuda kestliku rahu suunas.

Julgeolekunumbri persooniks on Ilmar Raag, kellega lahkame nii Ukrainas toimuva sõja hetkeseisu, kogukondade rolli julgeoleku tagamisel, Vene kodanike valimisõiguse piiramist kui ka läänelike vabaduste ohverdamist julgeoleku altarile. Müürilehe kujundaja Madis Katz räägib ära ausa loo sellest, kuidas temast sai pika kaalumise ja eelarvamuste kiuste kaitseliitlane.

Hent Kalmo arutleb kultuuri raskesti määratletava jõu üle julgeoleku tagamisel. Tõnis Saarts analüüsib, kuidas vabaduste piiramine kaitsedemokraatia tingimustes ei pruugi sugugi olla vesi populistide veskile. Laura Vilbiks kirjutab kliimakriisist kui julgeolekuohust, Jaana Davidjants sõjaaktivismist TikTokis, Mikhail Mogutov ja Maria Sakarias rahuharidusest ning Andreas Ventsel psühholoogilisest kaitsest.

Teemaosast leiab veel Leho Lemsalu ja Anni Alevi suunised varjumiseks ning Kevin Molloy fotoessee. Keskkonnaküljel meenutab Silvia Lotman, kuidas Eesti looduskaitse juhtkuju Eerik Kumari pidi kahel korral nägema riigivõimu hävitamas seda, mida ta uuris ja tähtsaks pidas.

Eesti raamatu aasta puhul ellu kutsutud rubriigis „Raamaturiiul” uurime, mida peidab endas kirjaniku ja tõlkija Rein Raua raamatukapp. Lisaks vestleb Mariliis Mõttus kultuuriklubi Tempel taasavamise puhul selle eestvedaja Andres Tölpiga ning Milkgirl373 jätkab lugejatele hüva suhtenõu andmist. Arvustamisel Kiwa „Kogetud manifestid”.

Värskeimaid artikleid loe Müürilehe veebiväljaandest aadressil muurileht.ee või liitu kirjalistiga.