Eesti Sisearhitektide Liit on leinas – 16. mail lahkus pikaajalise haiguse tõttu meie hulgast üks Eesti nimekamaid disainereid, kujunduskunstnikke ja sisearhitekte, klassiku staatuses Maile Grünberg.
Maile Grünberg sündis Tartus ja õppis Tallinna 21. keskkoolis. 1961–1966 õppis Grünberg Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Maile Grünberg 1966–1975 mööblikunstnikuna Tallinna mööblivabrikus Standard. Seejärel tegutses ta aastatel 1975–1977 sisearhitektina projekteerimisasutustes Eesti Projekt ja EKE Projekt. Aastatel 1977–1992 oli Grünberg tegev kunstikombinaadis Ars. Alates 1992. aastast tegutses Grünberg sisearhitekti ja mööblidisainerina endanimelises disainibüroos Grünberg OÜ. Aastatel 1994–2004 töötas ta Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadis Marlekor peadisainerina. Alates 2002. aastast juhtis Grünberg Tallinna Disaini- ja Arhitektuurigaleriid ning oli pikka aega Eesti Kunstnike Liidu kujundajate sektsiooni esimees.
Ilma Maile Grünbergi loominguta on raske ette kujutada eesti sisearhitektuuri ja mööblidisaini arengut alates 1970. aastatest. Grünbergile tunnusliku ja olemusliku stilistika alus on atraktiivne popesteetika ja klassikaline modernistlik puhas vorm, millega hiljem, 1980. aastatel liituvad postmodernistlik assotsiatiivsus ja jõuline koloriit.
Värv, ennekõike punane, sai juba 1970. aastatel Grünbergi firmastiilis eksperimentaalmööbli oluliseks komponendiks. „Punases on väge ja salapära,“ tavatses Grünberg ise öelda. Punane koloriit pääses plahvatuslikult maksvusele 1980.–1990. aastatel, seda ka interjöörikujundustes, mille erakordseteks, lausa legendaarseteks näideteks kujunesid Tallinna lennujaama sisekujundus aastal 1980 ning 1992 valminud Corrida baari kujundus Tallinnas Vabaduse väljakul.
Oma kustumatu huvi popi ja kirgliku vaimustuse värvi vastu realiseeris Grünberg jätkuvalt 1990. aastatel ja XXI sajandi I veerandil, mil tema käe all sündisid Eesti kõige originaalsemad neopop-interjöörid ja camp-mööbel: Tallinna kohvikud Pärl, E-Köök, Comet, Kadrioru lastemuuseumi Miiamilla (2009), Nukuteatri (2017) interjöörikujundused, voodid Mill (1996) ja Barcelona (1999), painutatud vineerist toolid Stak (2001), mööblikomplektid Mill (1998) ning Ken ja Tolk. Huvi šiki neo-art-déco vastu realiseerus Tallinna kunstihoones toimunud suurnäituse „Ruum ja vorm“ IV (1984), kohvikute Toome (1987) ja C’est La Vie (2007, ainsana säilinud Grünbergi kohvikukujundus), alkoholipoe Ararat (1994) efektsetes kujundustes. Kuid Grünbergi sisekujunduste hulgas on ka näiteks veel Salme kultuurikeskuse I etapp, Koluvere piiskopilinnus, kauplus Metro.
1997. aastal tunnustati Maile Grünbergi Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga ning 2002. aastal Eesti riikliku kultuuripreemiaga. Kuuel korral on Grünberg pälvinud ka Eesti interjööri aastapreemia. 2024. aastal annetas Vabariigi President Maile Grünbergile Valgetähe IV klassi ordeni. Maile Grünberg oli Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu auliige.
Originaalset loojat ja värvikat ning sõnakat isiksust jääme veel kauaks mäletama.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kujunduskunstnike Ühendus
Eesti Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Sisearhitektide Liit
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
