A. Aktiivne mitmekülgne raamatusõber (17% vastajatest, üldkogumiks tuletatult 120 000 inimest). Selle lugejatüübi elus on raamatutel ja lugemisel keskne roll nii vabal ajal kui ka erialaselt. Teda iseloomustab kõige mitmekülgsem raamatu­huvi ja kursisolek kirjanduseluga, autorite laialdane tundmine, aktiivne osalemine kirjandussündmustel, kultuuriväljaannete pidev lugemine. Samuti eristab A-tüüpi lugejat suur huvi luule ning keerukama „pika proosa“, sealhulgas nii klassikute, väliseesti kui ka praeguste eesti kirjanike loomingu vastu. Selle tüübi koosseisus on 44% kõrgharidusega, kaks kolmandikku on naisi, keskmisest rohkem ka vanemas eas inimesi. Eri vanuses lugejate võrdluses on üle 50-60aastaste seas see tüüp kaks korda rohkem esindatud (22%) kui 15–24aastaste noorte seas (11%). Sellesse tüüpi kuuluvate noorte aktiivne raamatuhuvi on reeglina kujunenud raamaturohkes kodus. 85% selle tüübi esindajatest on regulaarsed raamatupoe külastajad ning 55% käib sageli raamatukogus. Ka koduraamatukogu on selle tüübi puhul soliidne: 42%-l on kodus üle 500 raamatu.

B. Aktiivne ajaviitelugeja (15%, ca 105 000 inimest). See perekeskne lugeja­tüüp erineb A-tüübist väiksema eruditsiooni ja huvide ringi poolest, ehkki lugemise sageduselt ja olulisuselt vaba aja täitjana on tema raamatusuhe keskmisest aktiivsem. Selles tüübis domineerivad keskharidusega maal ja väiksemates linnades elavad naised. Ealise koosseisu poolest on B-tüüp A-tüübist veidi vanem: kaks kolmandikku on üle 50 aasta vanad, alla 35aastasi ehk nooremaid lugejaid on siin vaid 16% (A-tüübis 25%). Suurem paistab selle tüübi huvi laste-, noorte- ja reisiraamatute ning ilukirjanduse sarjade vastu, ent autorite tundmine on tagasi­hoidlik. Selle tüübi esindajad käivad raamatupoes A-tüübiga võrreldes palju harvemini, kuid raamatukogus sama aktiivselt. Koduraamatukogus on üle 500 raamatu kolmandikul tüübist.

C. Mõõdukas ja valiv elamuslugeja (21%, ca 140 000 inimest). Selles samuti üle keskea küündivas vanuses lugejatüübis on veidi suurem meeste osakaal (42%) kui aktiivsetes A- ja B-tüübis. B-tüübi näol on tegemist lugejaga, kes võtab raamatu kätte siis, kui talle on seda soovitatud, kui ta loodab sealt leida midagi põnevat või uusi ideid. See lugejatüüp tunneb keskmisest paremini mõtte­kirjanduse sarju ja endisaegseid menuautoreid kui praegusi eesti kirjanikke. Armastab luuletusi, kuid juturaamatutele eelistab aimekirjandust. 69% sellest tüübist käib regulaarselt raamatupoes, kuid raamatukogus palju harvemini, vaid 14% regulaarselt. Kodus on raamatuid rohkem kui 500 20%-l.

D. Ratsionaalne juhulugeja (17%, ca 120 000 inimest). Sellele tüübile on iseloomulik praktiline lugemishoiak ning suhtumine ilukirjandusse kui ajaviitesse. Raamatutest otsitakse eeskätt vajalikku teavet. See lugejatüüp mäletab keskmisest rohkem nõukaaegseid raamatuid ning loeb vabal ajal huviga mõnda jutukat või põnevikku. Kirjanikke tunneb ta nimepidi suhteliselt hästi, kuigi raamatu võtab kätte keskmisest harvemini. Üle poole sellest tüübist ei käi ei raamatupoes ega ka raamatukogus, ka kodus on raamatuid keskmisest vähem. Tüübi koosseisus on keskmisest enam esindatud keskealised kutseharidusega väike­linnas või maal elavad mehed.

E. Aktiivne virtuaallugeja (13%, ca 90 000 inimest). See on kõige noorem (63% alla 35aastasi) ning huvitavam uus aktiivne lugejatüüp: kõigi digivõimaluste igapäevane kasutamine on nende puhul ühendatud armastusega raamatute lugemise vastu. Raamatueelistustes domineerivad sellel tüübil fantaasiarikkad sariraamatud, tehnoulme ja nn romantasy. Eesti kirjanikke tuntakse vähe, kuid siiski teatakse markantsemaid noorema põlvkonna autoreid, sh naiskirjandust. Kaks kolmandikku tüübist eelistab lugeda inglise keeles. Ingliskeelsete raamatute eelistamise põhjusena märgitakse selle lähedust oma huvidele ning paremat kättesaadavust, sh odavamat hinda. Tüübis annavad tooni noored (nais)lugejad (68%), kes on kõrgema haridusega, elavad Tallinnas, Tartus või teistes suuremates keskustes ning töötavad valgekraelistes keskklassi ametites. Kolm neljandikku E-tüübist on aktiivsed raamatu­poe külastajad. Ühtlasi kasutatakse agaralt rahvusvahelisi raamatuäppe ja -platvorme nii raamatuinfo saamiseks kui ka raamatute ostmiseks. 36% tüübist on sagedased raamatukogus istujad. Kodus on sellel tüübil raamatuid keskmisest vähem, kuid mitmeid raamatuid armastatakse kaasas kanda oma nutiseadmetes.

F. Raamatuhuvita digitarbija (17%). Selle klastri moodustumisel oli määra­vaks peaaegu kõigi lugemishuvi tunnuste väikseim väärtus. Poole tüübist moodustavad nooremad kui 35aastased vastajad (51%). Oma suh­teliselt väikese raamatuhuvi poolest, mis piirdub kohustusliku kirjandusega koolis ja mõne harva kätte juhtuva menukiga, kehastavad nad levinud veendumust, et „noored ei loe, vaid on ainult ühismeedias“. Seetõttu on tähele­panuväärne, et teise poole sellest raamatuhuvita klastrist moodustavad keskealised ja vanemad inimesed, kusjuures viiendik tüübist on üle 60 aasta vanad. Noortega ühine joon on neil ühismeedia keskmisest suurem kasutamine. Siiski on nende harjumused ühismeedias noortest erinevad: kui noorte lemmikuks on Tiktok, on vanemate eelistatud kanaliks saanud FB ehk Näoraamat. Raamatuid on nende kodudes vähe (kahel kolmandikul alla 100 raamatu), ka raamatukogus käib ainult 13%, raamatupoodi astub sagedamini sisse vaid 11%. Seejuures kasutab ka see lugejatüüp ingliskeelsete raamatute saamiseks rahvus­vahelisi digiplatvorme.