Kuigi rahvastiku kasv on hakanud aeglustuma, jätkab linnaelanike osakaal ennustuste järgi suurenemist, ja eriti madala sissetulekuga riikides.1 Sellises linnakeskses ümbruses võivad inimesed, kellel pole võimalik urbaniseerunud keskkonnast väljas käia, kaotada sideme loodusega.2 Sestap muutuvad üha tähtsamaks koosluste- ja liigirikkad pargid ning rohelisem linnaruum, mis leevendab seda kaugenemisprotsessi. Osa uurijaid on leidnud, et looduse lähedus linnaelanike elu- ja tööpaigale avaldab positiivset mõju, mis väljendub inimeste rahulolu suurenemises oma kogukonna, töö ja eluga.3 Käesolevas artiklis keskendun näidetele uuringutest ja ülevaadetest, kus eelkõige käsitletakse mitmekesiste linnukoosluste ja ka muude eluslooduse komponentide mõju linnaelanikele. Koosluste mitmekesisuse all peetakse siin silmas nii liigirikkust, s.t liikide arvu koosluses, kui ka funktsionaalset mitmekesisust, mis kooslustes hõlmab erisuguseid ülesandeid täitvaid liike.
Üks viimasel ajal palju kõneainet pakkunud teema on inimeste vaimne tervis ja heaolu ning maailma eri paigust võib leida uuringuid, kus otsitakse vaimse tervise seost elusloodusega. Näiteks Suurbritannias Sheffieldis on leitud, et linna haljasalade liigirikkusel on positiivne mõju inimeste psühholoogilisele heaolule ja rohealade kasutajad on võimelised enam-vähem tajuma ka mõne konkreetse taksoni liigirikkust, mis on täpsem taimede puhul.4 Samuti leiti, et lindude liigirikkusel on seos paiga ja inimese vahelise emotsionaalse sidemega.4 USAs Chicagos hindavad elanikud mitmeid naabruskonna lindudega seotud aspekte, näiteks nende esteetilist ja ökoloogilist väärtust.5 Seetõttu pakuti välja, et linnakeskkonnas on linnud tähtis ühenduslüli linlaste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Samal ajal tuleb meeles pidada, et selliste uuringute tulemused ja nende põhjused ei ole alati mustvalged ning neid võivad mõjutada mitmesugused asjaolud alates uuringu kavandamisest ja lõpetades sellega, millises piirkonnas see läbi viidi.
Teadustööd tehes tuleb arvestada asjaoluga, et maailma eri paikade kultuurilised erinevused ja traditsioonid mõjutavad inimeste suhtumist lindudesse ja see asjaolu võib omakorda avaldada mõju kasu ulatusele, mida linnaelanikud linnustikust saavad. Näiteks tõid Barbara Clucas ja John M. Marzluff oma uuringus välja,6 et Saksamaal suhtusid berliinlased lindudesse palju paremini ja olid oma käitumises nende suhtes soosivamad kui USAs Seattle’i elanikud, kes heidutasid linde palju rohkem ja see peegeldus lindude ohutajus inimeste suhtes. Väärib märkimist, et Seattle’is oli inimeste heidutav käitumine ilmselt suunatud teatud taksonite, näiteks vareste (Corvus), kui kõigi lindude vastu. Ka Chicago uuringus tõdetakse, et osade lindudega seostuvad ka negatiivsed omadused, näiteks valjud helid ja vara kahjustamine, kuid selles uuringus pidasid elanikud seda vähe häirivaks. Samuti täheldati, et alahinnatakse oma naabruskonna lindude liigirikkust ja nagu selgus, seostatakse lindude positiivset mõju pigem oma arusaamaga bioloogilisest mitmekesisusest (mingi eluvormi rohkusest) kui tegeliku mitmekesisusega. Sellise ebakõla lahendaks elanike harimine, õpetades neid tundma kodukoha loodust.5 Carl D. Soulsbury ja Piran C. L. White tõid aga välja,2 et inimeste kultuurilisel ja majanduslikul taustal võib olla oma osa selles, kas inimese ja looduse vahel aset leidev sündmus on tõlgendatav konfliktina või mitte. Sellistes olukordades on ilmselt abi loodusharidusest, kuid väljakujunenud suhtumisest loobumine võtab arvatavasti rohkem aega ja ei saa eeldada, et kõik uue omaks võtavad.
Erinevused võivad esineda ka näiteks vanuserühmade vahel, sest inimeste suhtumine ja väärtused muutuvad elu jooksul.7 Näiteks üheksas Austraalia linnas läbiviidud uuringu tulemused on palju mõjutatud demograafilistest teguritest nagu sugu, vanus, elukoht ja üldine aktiivsus. Sellest hoolimata leiti, et rahva heaolu on seotud taimkatte ja linnastumise tasemega, millest järeldati, et haljasalade ja linnastumise omavaheline suhe võib olla heaoluga palju tugevamalt seotud kui üksikud roheala elemendid. Samalaadne tulemus saadi Lõuna-Ameerikas Guyana pealinnas Georgetownis, kus ei leitud seost lindude bioloogilise mitmekesisuse ja elanike hetkelise heaolu vahel, kuid seos esines rohe- ja rannikualade olemasolu ja heaolu vahel.8 Veel võib inimeste heaolu mõjutada see, kui turvaliselt nad ennast rohealal tunnevad, sest tõenäoliselt ei saa inimene oma kogemust nautida, kui ta tunneb ennast ohustatuna, nt kuritegevusest.8 Eelnevast võib järeldada, et seosed inimeste vaimse tervise ja linnustiku vahel on keerulisemad, kui esmalt paistab. Ometi võib mainitud uuringute põhjal oletada, et positiivne seos looduse mingi elemendi ja inimeste vaimse heaolu vahel on seotud inimeste teadmistega loodusest ning veel tähtsam kui lindude tegelik mitmekesisus on see, kuidas inimesed seda mitmekesisust tajuvad. Tähtis on tõdemus, et kuigi linnukoosluste liigirikkuse seos inimeste heaoluga ei ole kõigis kultuuriruumides ja vanusegruppides otseselt tõestatav, on kaudseid viise, mille kaudu mitmekesisem linnukooslus avaldab head mõju pea kõigile linlastele.
Üks tegur, mille poolest linnud osutuvad kasulikuks nii keskkonnale kui ka elanikele ja mille toimimiseks on koosluste mitmekesisus (eelkõige funktsionaalse mitmekesisuse vaatenurgast) hädavajalik, on ökosüsteemiteenuste pakkumine. Kliimaministeeriumi definitsiooni kohaselt on „ökosüsteemiteenused väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad“ ning need jagatakse nelja kategooriasse, milleks on varustusteenused, reguleerivad teenused, tugiteenused ja kultuuriteenused.9 Kuna lindude pakutavaid ökosüsteemiteenuseid on palju, toon siin välja vaid need, mida võiksid pakkuda linnas elavad linnud sealsetele inimestele. Esimene on kahjuritõrje: linnud söövad putukaid ja närilisi, kes ohustuvad linna- ja eraaedade vilju ja ilutaimi, pargitaimestikku, inimeste heaolu ja tervist ning hoiavad kontrolli all ootamatuid putukapuhanguid.10 Teiseks on linnud seemnete levitajad ja osa taimede tolmeldajad ning seega toetavad nad haljasalade ja aedade iseseisvat arengut ning sealsete ökosüsteemide toimimist.10 Kolmandaks on osa linde raipesööjad ning seega on neil tähtis osa aineringes jäätmete eemaldajatena ja haiguste leviku pidurdajatena.10 Viimaks osutavad linnud ka kultuuriteenuseid, pakkudes inspiratsiooni näiteks kunstis, fotograafias, muusikas, filmikunstis, teaduses ja religioonis ning võimaldavad vaba aega sisustada linnuvaatlusega.11 Nimetatud teenused puudutavad rohkemal või vähemal määral kõiki linnaelanikke, kuid järgnevalt pühendan veel mõned read kultuuriteenustele sidudes seda loodushariduse, vaimse tervise ja koosluste mitmekesisusega.
Linnainimesed saavad mitmel viisil oma vaimset sidet kodukoha lindudega suurendada ja ennast rohkem kurssi viia linnukoosluste mitmekesisusega. Sellised tegevused on näiteks lindude talvine toitmine, pesakastide ehitamine, osalemine harrastusteaduses või niisama linnuvaatluste tegemine. Lindude söötmine on paljudele tähtis tegevus ja loodusega ühenduse hoidmise viis,12 mida saavad harrastada nii aiaomanikud, haridusasutused kui ka kortermajade elanikud. Kui linde õigesti sööta, võib hoovidesse ja rohealadele meelitada mitmesuguseid liike. Lindude söötmine toob rõõmu, tekitab missioonitunnet ja kiindumust sulelistesse.12 Seda kinnitavad ka Daniel T. C. Coxo ja Kevin J. Gastoni kolme Inglismaa linna uuringu tulemused. Uurijad leidsid, et regulaarsed toitjad tundsid ennast linde jälgides pingetest vabanenuna ja ühenduses loodusega ning uskusid, et toitmine on lindudele kasulik.13 Uurijad järeldasid, et see alandab toitjate stressi ja oleks hea viis vaimse tervise probleemidega kaasnevate kulutuste vähendamiseks. Võib oletada, et rohkem rõõmu saadakse sellest, kui söögimajakesi külastab palju eri liike, mitte ainult paar arvukamat – see on aga tõenäolisem liigirikka koosluse puhul. Siinkohal on hädavajalik meenutada, et kuigi lindude toitmine pakub meeldivaid kogemusi, kaasnevad sellega lindudele ja kooslustele mitmed riskid ning kõiki linde, eelkõige veelinde ja võõrliike, ei tohigi toita. Tegu on mitmetahulise teemaga ja toon seetõttu välja vaid, et toidumajad võivad olla näiteks haiguste leviku kolded, meelitada ligi närilisi, soosida lindude paiksust või anda üheülbalise toiduga teiste toitumisgruppidega võrreldes eelise seemnetoidulistele ja omnivooridele. Täpsema ülevaate sellest teemast saab näiteks minu bakalaureusetöö alapeatükist „6.3. Lindude toitmine ja inimtoidu mõjud kooslustele“.14
Veel üks viis, kuidas sidet lindudega suurendada, on ehitada pesakaste. Kuna linnuliigid kasutavad eri tüüpi pesakaste, on tegu hea võimalusega, kuidas meelitada oma aeda või naabruskonda pesitsema eri liike,15 kuid sarnaselt söötmisega tuleb ka siin järgida mõningaid põhimõtteid. Näiteks tuleb tagada kastide hooldus, valida neile ohutu koht ja vajaduse korral paigaldada kiskjatõkkeid. Suuremas mahus kastide paigaldamisel tuleks enne nõu pidada spetsialistidega, et hinnata pesakastide võimalikku mõju kooslusele.
Linde saab paremini tundma õppida, kasutades mitmesuguseid rakendusi. Rakenduste kasutamine ja liikide määramine on kaasahaarav ja võrdlemisi lihtne viis oma kodukoha loodusega tutvumiseks ja enese harimiseks.5 Samuti on sellel teaduslik väärtus, kui kasutatakse rakendust, millega saab oma vaatlused üles laadida andmebaasi vajalikuks infoks teadlastele ja teistele huvilistele. Lindude tuvastamiseks on tasuta kättesaadav näiteks nutirakendus Merlin Bird ID, millega saab kergesti linde määrata nii fotode kui ka laulu järgi. Ainult laulu järgi tuvastamiseks saab kasutada näiteks eestikeelset rakendust nimega „Siuts“. Vaatluste sisestamiseks saab aga kasutada näiteks rakendust PlutoF GO, mis võimaldab hõlpsasti sisestada vaatlusi ka teistest taksonitest, nt taimed, putukad jne. Kui soovitakse linde lähemalt tundma õppida, siis sobivad selleks näiteks nii ingliskeelne Merlin Bird ID kui ka eestikeelne rakendus „Eesti linnud“.
Looduse vastu huvi alal hoidmiseks on huvitavam avastada rikkamaid kooslusi, mitte üheülbalisi. Linnuvaatlused pakuvad positiivseid emotsioone, eneseteostuse ja -harimise võimalust ning annavad lisapõhjuse aja veetmiseks roheluses üksi, pere või sõpradega.
Tagamaks lindude ökosüsteemiteenuste mitmekesisust on vaja soodustada mitmekesiste linnukoosluste teket ja püsimist, sest mitme teenuse üksikuid aspekte pakuvad eri linnuliigid, kes kõik kokku, koos ülejäänud elusloodusega, loovad linnas toimivaid ökosüsteeme. Selleks tuleb tagada ökosüsteemidele sobilikud tingimused ja tegeleda tuleb linnas leiduvate ohtude jm murede leevendamisega.
Püüded parandada linna rohealade kvaliteeti avaldavad head mõju ka inimestele. Kui linnad taastavad jõgesid, puistuid ja seisuveekogusid, parandatakse nende pakutavate ökosüsteemiteenuste kvaliteeti.16 Selle tulemuseks on näiteks linna mikrokliima efektiivsem reguleerimine, õhukvaliteedi paranemine ja ökosüsteemi kultuuriteenuste mitmekesisuse suurenemine, mis on kasulik nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult. Samuti toob lindudele ohtlike tegurite mõju leevendamine või kõrvaldamine kasu ka elanikkonnale. Näiteks avaldab mürareostuse vähendamine positiivset mõju inimeste tervisele. Seda kinnitab Indias Bardhamanis läbiviidud küsitlus, millest selgus, et pikka aega kõrges müratasemes elanutel võib esineda näiteks kuulmislangust, unehäireid ja südame-veresoonkonna häireid.17 Sellest järeldub, et isegi kui lindude mõju ulatus inimeste heaolule ja tervisele ei ole täpselt teada, siis tegurid, mis aitavad kaasa mitmekesiste linnukoosluste kujunemisele, on kasulikud ka sealsetele elanikele.
Rikastel linnukooslustel on linnaelanikele mitmekülgne mõju. Cecily Maller jt on toonud oma ülevaates välja, et parke jm looduskeskkonda sisaldav linnaruum ei kaitse ainult bioloogilist mitmekesisust, vaid loob ka aluse linnaelanike heaolu ja tervise edendamisele.2 Seega võib siinsetest argumentidest olla kasu veenmaks arendajaid, ametnikke ja looduskaugeid inimesi, et linnuliikide ja loodusliku mitmekesisuse soodustamine avaldab head mõju nii loodusele kui ka linlastele. Edaspidised uuringud on kindlasti asjakohased, kuid tuleb arvestada ka sellega, et kui rikkamad kooslused võivad tõesti avaldada vaimsele tervisele positiivset mõju tänu meeldivatele kokkupuudetele mitmesuguste linnuliikidega, siis osa tegureid ei pruugi olla otseselt seotud rikaste linnukooslustega, vaid neid soodustava üldiselt paranenud elukeskkonna kvaliteediga ja seega võib põhjus-tagajärg seoste loomine osutuda keeruliseks.
Artikkel põhineb Anni Kutseri 2025. aastal valminud bakalaureusetööl „Linnaruum linnukoosluste kujundajana“ peatükil „Mitmekesise linnalooduse ja linnukoosluste positiivne mõju inimestele“ (juhendaja Tuul Sepp).
1 World Cities Report 2022: Envisaging the future of cities. United Nations Human Settlements Programme (UN-Habitat) 2022.
2 Cecily Maller et al., Healthy nature healthy people: ‘contact with nature’ as an upstream health promotion intervention for populations. – Health Promotion International 2006, Vol. 21, 1.
Carl D. Soulsbury, iran C. L. White, Human–wildlife interactions in urban areas: a review of conflicts, benefits and opportunities. – Wildlife Research 2015, Vol. 42, 7.
3 Rachel Kaplan, Stephen Kaplan, The experience of nature: A psychological perspective. Cambridge University Perss, New York 1989, lk 150–174.
4 Richard A. Fuller et al., Psychological benefits of greenspace increase with biodiversity. – Biology Letters 2007, Vol. 3, 4.
5 J. Amy Belaire et al., Urban residents’ perceptions of birds in the neighborhood: Biodiversity, cultural ecosystem services, and disservices. – The Condor 2015, Vol. 117, 2.
6 Barbara Clucas, John M. Marzluff, Attitudes and actions toward birds in urban areas: human cultural differences influence bird behavior. – The Auk 2012, Vol. 129, 1.
7 Gary W. Luck et al., Relations between urban bird and plant communities and human well-being and connection to nature. – Conservation Biology 2011, Vol. 25, 4.
Daniel T. C. Cox ja Kevin J. Gaston, Urban bird feeding: Connecting people with nature. – PLOS One 2016, Vol. 11, 7.
8 Jessica C. Fisher et al., Bird diversity and psychological wellbeing: A comparison of green and coastal blue space in a neotropical city. – Science of the Total Environment 2021, Vol. 793.
9 Looduse hüved ehk ökosüsteemiteenused. Kliimaministeerium 14. III 2023.
10 Daniel G. Wenny et al., The need to quantify ecosystem services provided by birds. – The Auk 2011, Vol. 128, 1.
Carl D. Soulsbury ja Piran C. L. White, Human–wildlife interactions in urban areas: a review of conflicts, benefits and opportunities. – Wildlife Research 2015, Vol. 42, 7.
Çagan H. Sekercioglu et al., Why Birds Matter: Avian Ecological Function and Ecosystem Services. The University of Chicago Press, Chicago 2016, lk 1–26.
11 Çagan H. Sekercioglu et al., Why Birds Matter: Avian Ecological Function and Ecosystem Services. The University of Chicago Press, Chicago 2016, lk 1–26.
12 Darryl Jones, An appetite for connection: why we need to understand the effect and value of feeding wild birds. – Emu 2011, Vol. 111, 2.
Carl D. Soulsbury ja Piran C. L. White, Human–wildlife interactions in urban areas: a review of conflicts, benefits and opportunities. – Wildlife Research 2015, Vol. 42, 7.
13 Daniel T. C. Cox, Kevin J. Gaston, Urban bird feeding: Connecting people with nature. – PLOS One 2016, Vol. 11, 7.
14 Anni Kutser, Linnaruum linnukoosluste kujundajana. Tartu ülikooli bakalaureusetöö 2025.
15 Pesakastid. Eesti Ornitoloogiaühing.
16 Thomas Elmqvist et al., Benefits of restoring ecosystem services in urban areas. – Current Opinion in Environmental Sustainability 2015, Vol. 14.
17 Srimanta Gupta, Chitralekha Ghatak, Environmental noise assessment and its effect on human health in an urban area. – International Journal of Environmental Sciences 2011, Vol. 1, 7.
