Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) on kuulutanud välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna kandidaadid.
Janika Kronberg – pikaaegne tegevus pagulaskirjanduse vallas.
Janika Kronberg on oluliselt panustanud pagulaskirjanduse uurimisse ja kodustamisse. Ta on esinenud eestlaste kogukondades üle maailma, kogunud väärtuslikke arhiivimaterjale ning toonud kasutusele uut teavet nii kirjasõna kui ka audiovisuaalsete projektide kaudu. Tema tähtsamad teosed on „Rännud kuue teejuhiga“ (2013), „Hästi valitud sõbrad“ (2016) ja „Tiibhobu märgi all“ (2002) ning koos Brita Meltsiga koostatud „Kröits ehk Ristikivi“ (2018). Hiljutistest töödest väärivad märkimist „Kolm Karli“ (2024) ning „Loetud ja seostatud“ (2025).
Helga Merits – elutöö eestiteemaliste dokumentaalfilmide loojana.
Helga Merits on jäädvustanud eestlastest pagulaste lugusid ja tutvustanud maailmas eesti kultuuri. Tema filmid, nagu näiteks „Klassikaaslased 1943. aastast“ („Class of 1943“, 2012), „Balti Ülikooli lugu“ („The Story of the Baltic University“, 2015), „Tuleme varsti koju“ („Coming Home Soon“, 2018), „Seabrook Farmsi paradoks“ („The Paradox of Seabrook Farms“, 2024) jt, põhinevad põhjalikul uurimistööl, arhiivimaterjalidel ja intervjuudel. Meritsa filmid on linastunud 12 riigis.
Reijo Roos – luulekogu „tere kas tohib / tere kas võisõ“ ning muu tegevus.
Reijo Roos alustas tööd eesti-soome luulesilla ülalhoidmisel 2020. aastal, koostades eesti- ja soomekeelse antoloogia „Sinisild/Sinisilta“. Luuletajana debüteeris ta 2022. aastal koguga „kured kotkad kajakad“. Aasta hiljem ilmunud luulekogus „tere kas tohib / tere kas võisõ“ kirjeldab Roos kolmes keeles (eesti, soome ja võru) praeguse noore talsinglase-soomesildlase vaimumaailma ja elukogemust. Roos on ka asutanud ühenduse Eesti Kirjanike Liidu Noored, korraldanud üritusi Eestis ja Soomes, juhendanud loovkirjutamise õpitube jne.
Juhani Salokannel – elutöö kirjanduslooliste teoste autorina ja eesti kirjanduse soomendajana.
Juhani Salokannel on parim eesti kirjanduse asjatundja Soomes. Poole sajandi jooksul on ta käsitlenud eesti kirjandust nii Soome kui ka Eesti väljaannetes, avaldanud uurimuse Soome ja Eesti kirjandussuhete kohta, kirjutanud aimeteoseid eesti kirjandusest ja kirjanikest (Jaan Kross, A. H. Tammsaare) ning tõlkinud eesti kirjandust soome keelde (A. H. Tammsaare, Jaan Kross, Tõnu Õnnepalu jt). Tema esimesed eesti kirjanduse tõlked ilmusid 1970. aastatel, tänavu on oodata A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uue Vanapagana“ soomendust. Salokannel on selle kõige kõrval panustanud ühtlasi Eesti ja Soome kultuurisuhete edendamisse Tallinnas Soome Instituudi juhatajana (1997–2000) ja Helsingis Tuglase Seltsi juhatajana ning seltsi ajakirja Elo peatoimetajana (2006–2012).
Jaak Treiman – mälestusteraamat ja elutöö.
Üle 35 aasta Eestit Ameerikas esindanud diplomaat Jaak Treiman on meie riigi kauaaegseim järjepidev esindaja välismaal. Treiman on oma mälestusteraamatus „Carried by a Magic Fan“ (ee „Võlulehviku tuules“, tlk Merike Pilter, 2018) jutustanud arhiividokumentidele ja kirjadele tuginedes oma perekonna Ameerika Ühendriikidesse põgenemise loo. Püüeldes Ameerika unistuse poole, hoidis perekond ometi alal mälestused kodumaast. Perekonnalugu raamib Eesti riigi sünd, kaotus ja taassünd.
ERKÜ annab tänavu välja kaks auhinda: ühe mõjuka elutöö eest ja teise silmapaistvale noorele andele. Kandidaate esitati 14. ERKÜ annab auhinda välja koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja Luunja vallavalitsusega, žüriisse kuulusid seekord Epp Annus, Jürgen Rooste ja Toomas Liivamägi. Laureaadid selguvad 2. jaanuaril 2026.
Vt lähemalt www.estosite.org/eanc-henrik-visnapuu-award
