Lahkunud on Eduard Tinn, ühiskonnategelane, publitsist ja filosoofiaõppejõud. Tinn lõpetas Tallinna 21. Keskkooli ja Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS), õppis Moskvas Kunstide Ajaloo Instituudi aspirantuuris ja Ühiskonnateaduste Akadeemia doktorantuuris.

Aastatel 1972–1974 oli Eduard Tinn Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, 1975–1978 Sirbi ja Vasara peatoimetaja. Üleminekuaegadel, aastatel 1988–1990, oli Tinn ajakirja Eesti Kommunist ja selle nimevahetuse järel Poliitika peatoimetaja.

Aastail 1982–1990 töötas Tinn Tallinna Riikliku Konservatooriumi esteetikaõppejõu ja 1982–1985 lavakunstikateedri juhatajana. Muu hulgas tegutses Tinn ka karate- ja sambo­treenerina, oli ka Eesti judo ja karate föderatsiooni president.

Eduard Tinni sulest on ilmunud ka mitmed raamatud, nagu „Lääne tsivilisatsioonist ja Euroopa tupik­seisust“ (2013), „Lurichi jälgedes. Eesti sport tsaariajast tänapäevani“ (2017), „Pronkspea“ (2021), samuti mälestuste­raamatud „Minu kumite I. Konvergentsiteooria unelmate häving“ (2022) ja „Minu kumite II. Aluste alused on peidus antiigis“ (2022).

Sirp