-
Paavo Matsin avaldas läinud aastal Sirbis küll ainult kaks arvustust: „Naabob Mutt” (Mihkel Mutt, „Mälestused IV. „Kandilised sambad”, nr 4, lk 9) ja „Elektronsõnum luuletajalt” (Jürgen Rooste, „Kuidas tappa laulurästikut”, nr 23, lk 11), kuid mõlemad kirjutised jäid meelde nii elegantse stiili kui teravmeelse ja värske lähenemise poolest. Matsini arvustusi võiks käsitleda ka omalaadsete kirjanduslike portreedena, mis tabasid mõlema autori puhul olemuslikku.
Kristel Pappel sai esmakordselt Sirbi…
-
Karin Hallas-Murula on üks neid autoreid, kes ei tee allahindlust, kas ta kirjutab päeva- või nädalalehes, kuukirjas, teaduslikus väljaandes või koostab arhitektuurinäituse kataloogi, arhitektivõi mõne arhitektuurinähtuse monograafiat. Tema kirjutised on ühteviisi erudeeritud, neis on väga head tausta- ja kontekstitundmist, tema sõnastus on selge ja täpne. Tal on oma seisukoht ning ta ei karda ka teravalt öelda, kui vaja peaks olema. Ta tunneb asja ega tee midagi…
-
Esil on pahatihti need, kes agressiivselt esile püüdlevad, paraku ka vaimuilmas. Veerud on initsiatiivikate ja tubli tahtmise päralt ning suled ja kära aitavad võtta koha sisse ka teadatuntud raamatukirjutajana. Kas julgete huntide kultuur ka tugevamaid soosib? Võib riiulitäite kaupa raamatuid läbi lapata, kohtamata Mart Kivimäe detailideni läbi töötatud lugudega kõrvutatavat sisukust, sügavust ja haaret. Ja ometi – meie ümber tiirleb küll sadu kirjamehi, kelle kümned köited on…
-
Toomas Boltowsky astus artikliga “Tõlkeraamatute häda ja viletsus. Lugeja haarab kivi” (nr 5) konnasilmale, mis ammu häbematult igast kingast välja turritab. Eesti kirjakultuuri allakäiku saab takistada vaid tõlkekvaliteedi tõus, mille toob kaasa asjatundlik ja -kohane kriitika.
Kaur Garšneki kui parima noorautori kirjutised heidavad väärt valgust muusikaelu alternatiivsetele äärealadele, olgu tegu inimese ja masina sümbioosi (nr 32), muusikaliste tulesammaste tähendustasandite (nr 19) või heliliste kokkupõrgete ja kooskõladega. Filosoofiline alltekst ja…
-
Toomas Boltowsky astus artikliga “Tõlkeraamatute häda ja viletsus. Lugeja haarab kivi” (nr 5) konnasilmale, mis ammu häbematult igast kingast välja turritab. Eesti kirjakultuuri allakäiku saab takistada vaid tõlkekvaliteedi tõus, mille toob kaasa asjatundlik ja -kohane kriitika.
Kaur Garšneki kui parima noorautori kirjutised heidavad väärt valgust muusikaelu alternatiivsetele äärealadele, olgu tegu inimese ja masina sümbioosi (nr 32), muusikaliste tulesammaste tähendustasandite (nr 19) või heliliste kokkupõrgete ja kooskõladega. Filosoofiline alltekst ja…
-
Igal aastal peab Sirp meeles oma paremaid autoreid. Aastalõpul istuvad talitajad maha ja arutavad ja vaidlevad üheskoos, kelle panus väärib sel aastal esiletõstmist. Tavaliselt on häid kirjutajaid igas vallas rohkem kui üks, aga valik tuleb teha, et kedagi tänada või innustada. Aasta 2005 paremad kaasautorid olid meie meelest järgmised:
Jan Kaus on üks väheseid noori tippintellektuaale, kes suudab adekvaatselt toimida laia profiiliga kultuurikriitikuna, näha kunstivaldu omavahel ja…
-
Igal aastal peab Sirp meeles oma paremaid autoreid. Aastalõpul istuvad talitajad maha ja arutavad ja vaidlevad üheskoos, kelle panus väärib sel aastal esiletõstmist. Tavaliselt on häid kirjutajaid igas vallas rohkem kui üks, aga valik tuleb teha, et kedagi tänada või innustada. Aasta 2005 paremad kaasautorid olid meie meelest järgmised:
Jan Kaus on üks väheseid noori tippintellektuaale, kes suudab adekvaatselt toimida laia profiiliga kultuurikriitikuna, näha kunstivaldu omavahel ja…
