-
Muidugi on selge ka see, et rahvusringhäälingu eelistused on mujal: ETV elusaadete toimetuses on palgal 20, meelelahutussaadete toimetuses 17 ja kultuuri- ja muusikasaadete toimetuses kaheksa inimest. Selge see, et lihtsam ja vaimselt vähem kulutav on kaubanduskeskusse rajatud telestuudios argipäeviti räimi puhastada ja täis suuga rääkida kui teha üks lugemust eeldav ja aega nõudev kirjandussaade.
Sarja esimeses saates meenutas Teet Kallas 1960. aastate alguse Tallinna kohvikuelu ja noortekultuuri,…
-
„Kättemaksukontor” on Eesti oludes ületamatu sari nii fantaasiarikkuse kui tehnilise teostuse poolest. See on lõputu muinasjutt, kus kõik imed on võimalikud. Ühtegi sekundit ei raisata ülearusele. Samasugune ökonoomsus iseloomustas ka stsenarist Mihkel Ullmani ja lavastaja Ain Prosa varasemat šedöövrit „Ohtlik lend”, aga viimane jäi lustlikkuses ja mängulisuses siiski piiratumaks. Tore on seegi, et sarja vanad pärlid on hakanud end taastootma – kas või Morten Vilhelmsoni (Raivo…
-
Muidugi on ebaaus, kui teed tööd, näed vaeva, aga isegi aasta pärast ametivande andmist ajab mõni kolleeg sind Toompea haldusteenistuse elektrikuga segamini.
Kõigile lihtsalt pole antud seda esinemisannet, et ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha. Kõik pole sellised kuldsuud nagu Aivar Riisalu ja Igor Gräzin, kes saavad pühapäeva õhtuti TV 3s madistada. Pole enamikel ka võsapeeterlikku sotsiaalse sukelduja soont, et esitada esmaspäeviti haaravaid kurbmänge Kanal 2s. Kuni Tarmo…
-
Loodetavasti ei eksi ma palju, kui arvan, et ühe tõsiseltvõetava telekanali – ja seda need neli eespool mainitut eeldatavasti tahavad olla – kaubamärgiks võiksid olla uudised. Emori küsitlusest paraku ei selgu, palju on uudiste vaatajaid TV 3-l ja TT V-l, ilmselt mitte väga palju, sest TV 3 kümne kõige vaadatavama saate hulka nende igaõhtune šedööver ei mahu. Seetõttu saame võrrelda üksnes kahe vaadatuma telekanali uudiste vaatajate…
-
Enne püüdlesime Euroopa viie rikkaima riigi poole, nüüd on iidoliks naturaalmajandusega Kesk-Aafrika? Eesti Nokia asemel Eesti tamtammid?
Kogu see infantiilne pläma on muidugi üles seatud maksumaksja raha eest.
Ilvese kampaania meenutab haiget ja õnnetut Vahur Kersnat, kes jõululaupäeval ETVs igalt intervjueeritavalt nutusel häälel ja pisaraid neelates palus: „No ütle, kas Eestis on hea elada!” Inimesed ütlesid muidugi „jah!”, et õnnetut inimvaret säästa.
Ilves on aga tark, edukas ja õnnelikus…
-
Võta või jäta, süsteem on segi nagu KörtPärtli särk pühapäeva hommikul. Ainult rahajaotajatel endil näib olevat ülevaade, kellele, kui palju ja mis otstarbel toetust antakse. EOKi peasekretäri Toomas Tõnise arvates on meie oludes isegi hea, et „allikaid on palju”. Ja kuigi küsija suu peale ei lööda, möönis peasekretär siiski, et tulevikus tuleks vältida neljast erinevast allikast raha andmist samale sihtrühmale samaks tegevuseks (ETV, 8. II).
Aga see…
-
Miks peab mind veebi kaudu veenma, et Eestis kirjutatakse ja nomineeritakse raamatuid, mida pole mõtet lugeda? Tean seda nagunii. Ängistav raamat ei paku ju midagi peale ängi. Mäletan, et Kafka „Protsess” ja „Loss”, Camus’ „Võõras” ning Hamsuni „Nälg” olid samuti väga ängistavad raamatud. Neid lugedes oli see meelolu minu jaoks midagi uudset ja imelikku, ma nautisin neid raamatuid tõsiselt. Aga milleks veel lisa? Ma ei kavatse…
-
Eks see ennekuulmatu lugu muidugi oli. Põhilisteks protestijateks olid siiani olnud ju õed ja arstid, teinekord lasid ka vedurijuhid uljast vilet. Nüüd äkki näitas aga neljas võim endast eespool olijatele hambaid.
Mingit suurt ühiskondlikku vapustust nendele mõtteavaldustele siiski ei järgnenud. „Tavakodanik kehitas üksnes õlgu. Ajalehtede valged esiküljed läksid talle korda samavõrd kui halli kassi käekäik,” konstateeris Mihkel Mutt (PM , 24. III 2010).
Aga see oli alles algus.…
-
Fraasid nagu: „Ta ei ole kunagi tundnud emalikku armastust”, „Need valikud, mida Reili on elus teinud, on saanud talle saatuslikuks”, „Isa oli täielikult alkohoolik”, „Haiglas võeti mul laps käest ära”, „Pidin selle maja ära andma” liidavad rahvast rohkem kui presidendi üleskutsed mõelda välja sada põhjust, miks on Eestis hea elada.
Kui neid saateid pidevalt jälgida, mõjub mõnevõrra monotoonselt helitaustaks kõlav minoorne klaverimäng. Ka diktoriteksti pateetilisus „Rääkimata loos”…
-
Või et nad suudaksid nende ja oma lugude vahel vähimatki vastuolu näha. Mis vahet, ületoidetud või nälgivad, peaasi et saaks hädakella lüüa! Antud teemaga läks asi natuke üle piiri, ilmus õiendus (uudised.err.ee 5. IX: „TAI: uudis nälgivatest koolilastest on liialdatud ja eksitav”. Tagantjärele see muidugi midagi ei muuda, kuid võimaldab jäädvustada paanika tekitamise mehhanismi – antud juhul arvude ignoreerimise kaudu. Mäletatavasti oli väike virin ka Postimehe…
