-
Eelmise hooaja „Mi-sid” iseloomustas teatud ebaühtlus, aeganõudva professionaalse teostuse vähesus, mõnikord ka intervjueerijate enesekeskne esinemisstiil, kohati juhuslik, aga üldiselt säravaid õnnestumisi täis režii.
„Mi” tugevaim külg ei ole intervjuud ja nende teostus, millest on kahju, sest enamik saateid oli üles ehitatud just intervjuudele, mida tegid Ruth Alaküla, Joonas Hellerma ja Timo Steiner. Kahju ka sellepärast, et alati ei avatud huvitavates esinejates peituvat sisulist potentsiaali. Raske on arvata…
-
Kuidas end kõige selle eest kaitsta? „Jah, halva ilma, külma ja raju eest saab end kaitsta, olematuks neid teha ei saa,” mõtiskleb Mang. Suurtesse asjadesse tavainimene sekkuda ei saa, küll aga saab ta ennast ja oma heaolu veidigi kaitsta oma ümbrust puhta ja ilusana hoides.
Tänan siinkohal südamest kõiki tublisid ja kindlameelseid eestimaalasi, kes ennastohverdavalt muru pügades, rõdusid värvides ja lilli kastes hoidsid augustis ära USA rünnaku…
-
Virve Aruoja
19. II 1922 – 15. IX 2013
Pühapäeval lahkus meie hulgast 92. eluaastal teenekas telerežissöör ja mängufilmilavastaja Virve Aruoja. Ta sündis Tartumaal Härjanurme vallas, lõpetas hiljem Tartu Õpetajate Seminari ning õppis draamastuudios Leo Kalmeti ja Priit Põldroosi juhatusel näitlemist. Aastatel 1944–1957 tegi Virve Aruoja oma paarkümmend rolli Vanemuises ja Draamateatris, 1953. aastal lõpetas Moskvas GITISes eesti stuudio. Koos televisiooni tulekuga läks ta tööle Eesti Televisiooni režissööri…
-
Pärast „kümnendi võitu” bulgaarlaste üle esitas Vikerraadio esmaspäeval päevaküsimuse: millega võrdleksite Eesti spordiloos korvpallikoondise eilset võitu? Need, kel „emotsioonid endiselt laes” või polnud mingitel põhjustel kaineks saanud, võrdlesid võitu Bulgaaria üle laulupeoga Lasnamäe veerul või olümpiasangarite vastuvõtuga Vabaduse väljakul. Tahenenumad aga Tallinna Kalevi Nõukogude Liidu meistriks tulekuga nii võrk- kui ka korvpallis.
Olin jahmunud ja nõutu, sest hoolimata eelmise õhtu vägevatest emotsioonidest ja ühtekuuluvustundest võitis Eesti…
-
„IRL eiras Illaku avaldust, viidates tema seotusele KGBga”, Postimees 9. VIII 2013.
„IRL ei võtnud Illakut vastu”, Postimees
10. VIII 2013.
„Dissidentlik liikumine Eestis aastatel
1972–1987. Dokumentide kogumik”. Koostanud Arvo Pesti. Tallinn 2009.
Lagle Parek, „Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan. Mälestused”, Tallinn 2010.
„Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis”, IV köidet, Stockholm 1984–1988.
Tartu ülikooli keemiateaduskonna lõpetanud Peeter Laurson on meie ajakirjanduses jätnud pigem koomiku kui…
-
Aga tuleme tagasi Laaneti väite juurde, et südamega oma tööd tegevad riigikogulased ei tule toime kaheksa tunniga päevas. Kui kogu ülevaloldud aeg tööks nimetada, siis kindlasti mitte. Aastas on 52 nädalat, neli päeva võtvad täiskogu istungid toimuvad neist kolmekümnel. Reedeti töötavad saadikud valijatega, veidi suurem koormus on välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjonide liikmetel, kel ka reedeti koosolekud. Edukat uut aastat said parlamendiliikmed üksteisele sel aastal…
-
„Kott seljas ümber „kodumaa”” on parandatud ja täiendatud trükk 1970. aastal „Maailm ja mõnda” sarjas ilmavalgust näinud raamatust. Toivo Tootsen ei raputa tuhka pähe ega näita ennast vabadusvõitlejana, kes rusikas taskus Nõukogude impeeriumile ringi peale tegi. Mis tehtud see tehtud, kahetseda pole midagi. See oli ainus võimalus külastada paiku, kuhu suure tõenäosusega pole hiljem astunud ühegi eesti ajakirjaniku jalg. Neli ja pool kuud kestnud reisile leiti…
-
Pealinna kultuurileht ei pruukinud sellest muidugi kohe aru saada. Näiteks 14. – 17. aprillini Emajõe Ateenas toimunud muinsuskaitsepäevad leidsid küll järgmises Sirbis ja Vasaras äramärkimist, aga alles 7. leheküljel fotoga Inglisilla alt mäkke rühkivast hõredast kolonnist loosungiga „Jaa Eesti rahvarindele”. Olgem ükskordki ausad ja tunnistagem: see loosung ei sobinud kopika eestki kokku muinsuskaitsepäevade meeleolu ja tonaalsusega. Aga sellest oli pealinnas pesitseval lehetoimetajal raske aru saada. „Uuelaadsed…
-
Seejärel läks olukord aga tasapisi jamaks. Näitusekõned olid samuti lõppenud, visuaalse nalja sõbrad esitluste puhul obligatoorse veini ja suupistete laua ümber koondunud. Ja otsekohe komberdasid seda tühjendama nüri, tardunud, 1920. aastasse ehk petrooleumivalgustuse ja hobutranspordi hiilgeaegadesse tardunud mõttemaailmaga inimesed (muidugi mitte kõik, aga siiski tuntav osa), haarates zombie’dena veini.
Esialgu vaatasin seda janti, kuidas võistluse ja näituse peakorraldaja Andrus Tamm neid õnnetuid, aga siiski tüütuid olevusi laua…
-
Veidi vähem kriitikat on sel hooajal pälvinud Edgar Savisaar ja Keskerakond. Põhjus võib peituda ka selles, et alates 2009. aastast ajavad Kivirähk, Juur ja Savisaar koos kinnisvaraäri. Jutt käib muidugi Tallinna kainestusmajast. (Vt ka „Juur ja Kivirähk kinkisid Savisaarele liitri riigiviina”, PM 8. X 2009.) Kivirähk annab koguni Savisaarele hüva nõu, soovitades partei ümber nimetada Vene Erakonnaks, sest „kunagised internatsid on taltsutatud ja söövad peremehel peost”…
