-
I. H.: Ma ei nimetaks seda (enese)tsensuuriks, vaid lihtsalt realiteetidega arvestamiseks. Eestis olev ressurss teleproduktsiooniks on imeväike. Kvaliteettelevisiooni on seepärast võimatu toota. Kirjutades üritan sisse panna võimaliku mõeldava maksimumi ja siis hoian pöialt, et kas või midagi sellest saab ka kuidagi üles võetud. Aga kui sa mõtled tsensuuri nagu mingite keelatud teemade ja sõnade tähenduses, siis ei, sellega ma ei ole kokku puutunud. Peamiselt tahetakse ikka…
-
Kui uskuda inimese enda või lähikondlaste koostatud elulugu, siis on Neinar Seli puhul tegemist laitmatu renomeega spordi-, teaduse- ja ärimehega. Tunnustatud ühiskonnategelasega, keda võib pidada taasiseseisvunud Eesti üheks tuletorniks. Eesti riik on avaldanud oma suurmehele tänu ja autasustanud Seli Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Sama autasu on pälvinud ka armastatud näitleja Ita Ever.
1981. aastal lõpetas Neinar Seli cum laude TRÜ kehakultuuriteaduskonna ja kaitses üheksa aastat hiljem edukalt…
-
Nõuab kannatlikkust ja isegi sportlikku visadust, et vaadata algusest lõpuni meie juhtiva kommertskanali laupäevaõhtune kolme ja poole tunnine mammutprogramm. Ei heidutanud mind ka teadmine, et kahe särava naissaatejuhi „Stereo” ja Venemaa telekanalilt mahaviksitud viktoriin pole televaatajate seas just eriti menukad. Kanal 2 kodulehel pole 1700 televaatajat pidanud vaevaks vastata küsimusele: „Millist sügishitti ootad kõige rohkem?”. Kaks protsenti ootab palehigis laupäevaõhtust mälumängu ja vaid protsent glamuurset jutusaadet.
„Stereo”…
-
Urmas Vadi arendab järjekindlalt raadioajakirjanduse spetsiifilisi tugevaid külgi. Üks neist on kahtlemata anda kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte lasta visuaalil end tingimusteta juhtida nagu pime koeral. „Ahjualuse” „lähme külla” formaat on selles mõttes eriti raske väljakutse, sest pildi abil saab inimese kodust ikka võrreldamatult selgema pildi kui ümberjutustusega. Aga küllap on Vadil tagamõte: külastada üheaegselt nii inimese kodust ruumi kui ka vaimu ja anda neist…
-
Kodumaine sari „Riigimehed” ja brittide „Jah, härra peaminister” on paljuski sarnased. Alates sellest, et mõlemad jõudsid ekraanile pärast aastatepikkust vaheaega, ning lõpetades sellega, et mõlemad on väga ilusad ning näitlikud poliitika-aabitsad.
Ka erinevused on vähemalt sama suured: „Jahis . . . .” käsitletakse globaalseid või vähemalt siseriiklikult üliolulisi probleeme, „Riigimeestes” keskendutakse uue poliitilise jõu sünnitamisvaludele. Esimene on auväärse, kuid manduva demokraatia, teine traditsioonideta, kuid edasipüüdliku ühiskonna lugu. Juba situatsioon,…
-
Eelmise hooaja „Mi-sid” iseloomustas teatud ebaühtlus, aeganõudva professionaalse teostuse vähesus, mõnikord ka intervjueerijate enesekeskne esinemisstiil, kohati juhuslik, aga üldiselt säravaid õnnestumisi täis režii.
„Mi” tugevaim külg ei ole intervjuud ja nende teostus, millest on kahju, sest enamik saateid oli üles ehitatud just intervjuudele, mida tegid Ruth Alaküla, Joonas Hellerma ja Timo Steiner. Kahju ka sellepärast, et alati ei avatud huvitavates esinejates peituvat sisulist potentsiaali. Raske on arvata…
-
Kuidas end kõige selle eest kaitsta? „Jah, halva ilma, külma ja raju eest saab end kaitsta, olematuks neid teha ei saa,” mõtiskleb Mang. Suurtesse asjadesse tavainimene sekkuda ei saa, küll aga saab ta ennast ja oma heaolu veidigi kaitsta oma ümbrust puhta ja ilusana hoides.
Tänan siinkohal südamest kõiki tublisid ja kindlameelseid eestimaalasi, kes ennastohverdavalt muru pügades, rõdusid värvides ja lilli kastes hoidsid augustis ära USA rünnaku…
-
Virve Aruoja
19. II 1922 – 15. IX 2013
Pühapäeval lahkus meie hulgast 92. eluaastal teenekas telerežissöör ja mängufilmilavastaja Virve Aruoja. Ta sündis Tartumaal Härjanurme vallas, lõpetas hiljem Tartu Õpetajate Seminari ning õppis draamastuudios Leo Kalmeti ja Priit Põldroosi juhatusel näitlemist. Aastatel 1944–1957 tegi Virve Aruoja oma paarkümmend rolli Vanemuises ja Draamateatris, 1953. aastal lõpetas Moskvas GITISes eesti stuudio. Koos televisiooni tulekuga läks ta tööle Eesti Televisiooni režissööri…
-
Pärast „kümnendi võitu” bulgaarlaste üle esitas Vikerraadio esmaspäeval päevaküsimuse: millega võrdleksite Eesti spordiloos korvpallikoondise eilset võitu? Need, kel „emotsioonid endiselt laes” või polnud mingitel põhjustel kaineks saanud, võrdlesid võitu Bulgaaria üle laulupeoga Lasnamäe veerul või olümpiasangarite vastuvõtuga Vabaduse väljakul. Tahenenumad aga Tallinna Kalevi Nõukogude Liidu meistriks tulekuga nii võrk- kui ka korvpallis.
Olin jahmunud ja nõutu, sest hoolimata eelmise õhtu vägevatest emotsioonidest ja ühtekuuluvustundest võitis Eesti…
-
„IRL eiras Illaku avaldust, viidates tema seotusele KGBga”, Postimees 9. VIII 2013.
„IRL ei võtnud Illakut vastu”, Postimees
10. VIII 2013.
„Dissidentlik liikumine Eestis aastatel
1972–1987. Dokumentide kogumik”. Koostanud Arvo Pesti. Tallinn 2009.
Lagle Parek, „Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan. Mälestused”, Tallinn 2010.
„Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis”, IV köidet, Stockholm 1984–1988.
Tartu ülikooli keemiateaduskonna lõpetanud Peeter Laurson on meie ajakirjanduses jätnud pigem koomiku kui…
