-
Esmapilgal meenutas möödunud aasta 17. detsembril lahvatanud dopinguskandaal Mati Undi näidendit „Räägivad” (LR 1984, nr 36-37). Äraspidises võtmes muidugi, sest erinevalt väidetavatest dopingutarvitajatest ja vahendajatest oli Undi näidendis osalenutel hea mälu. Rohkemgi veel: Õismäel halvasti orienteerunud taksojuhi valearvestus ajendas hea kujutlusvõimega tegelasi üheskoos kokku panema pöörase pildi juhtunust, mis tipnes sekretäri vägistamise, taksojuhi tapmise ja koristaja uputamisega. Paraku on dopingunäidendi peategelased (Vitali Bernatski, Margus Kübar, Kristjan…
-
Kui parafraseerida Märt Väljataga, siis püüab kultuuriajakirjandus sisustada eikellegimaad akadeemilise maailma, peavoolumeedia ning kunstimaailma vahel.* Kuidas te seda eikellegimaad kirjeldaksite?
Jan Kaus: Maa, kuhu mahub palju erineva tausta ja taotlustega kirjutajaid ja lugejaid.
Kadri Tüür: Ma ei ütleks, et see on eikellegimaa – sellel väljal liigub siiski märkimisväärne hulk inimesi ja ideid. Kultuuriajakirjandust ei ole vaja defineerida juba ette mingi marginaalse servakesena, pigem näen seda kui kogu eesti…
-
Sirbiga seonduva kõrval tõusis viimastel nädalatel esile ka sihtasutuse Kultuurileht teise väljaande, ajakirja Muusika saatus. Päevavalgele ilmus see Kadri Ibruse intervjuus SA Kultuurileht juhatuse esimehe Toomas Väljatagaga (EPL 20. XI), kui tuli jutuks sihtasutuse nõukogu 6. novembri koosoleku protokoll ja Kultuurilehe töötajate uue aasta palgatõus. Väljataga kommentaar oli: „eelmisel koosolekul nõukogu lubas palgatõusu 10 protsenti, aga seda tingimusel, et SA-l tuleb endal sisemiselt leida raha 5…
-
Oktoobri keskel avati avalikkusele võrdlemisi märkamatult uus kultuuriportaal MuusikaElu (muusikaelu.ee), mis kajastab nii Eesti kui muu maailma muusikasündmusi ja -protsesse, tutvustab muusikainimesi ja nende tegemisi ning annab plaadisoovitusi. Selle tänuväärse ja esmapilgul isegi uskumatult ambitsioonika ettevõtmise taga on Kristel Üksvärav, kes on töötanud pikka aega suhtekorralduses ja meedias, kuid kel on ka ettevõtlus-turundustaust. Muusika on tema tegemisi saatnud pidevalt ja uut portaali peab ta ühe unistuse…
-
Peaaegu keegi mu kultuurilembestest tuttavatest ei ole ajakirja Kultuur ja Elu lugeja, ehkki pealkiri eeldaks just vastupidist. Seetõttu olen mitu korda juurelnud, mis vägi sunnib just mind seda kuude kaupa kioskilettidelt otsima (tegu on ju vaid neli korda aastas ilmuva väljaandega). Vastus on lihtne: Kultuur ja Elu on meie parim huumoriväljaanne. Seda just nalja kindla suunitluse poolest: kõverpeegliks on pööratud Teine maailmasõda, eriti eestlaste osa selles.…
-
I. H.: Ma ei nimetaks seda (enese)tsensuuriks, vaid lihtsalt realiteetidega arvestamiseks. Eestis olev ressurss teleproduktsiooniks on imeväike. Kvaliteettelevisiooni on seepärast võimatu toota. Kirjutades üritan sisse panna võimaliku mõeldava maksimumi ja siis hoian pöialt, et kas või midagi sellest saab ka kuidagi üles võetud. Aga kui sa mõtled tsensuuri nagu mingite keelatud teemade ja sõnade tähenduses, siis ei, sellega ma ei ole kokku puutunud. Peamiselt tahetakse ikka…
-
Kui uskuda inimese enda või lähikondlaste koostatud elulugu, siis on Neinar Seli puhul tegemist laitmatu renomeega spordi-, teaduse- ja ärimehega. Tunnustatud ühiskonnategelasega, keda võib pidada taasiseseisvunud Eesti üheks tuletorniks. Eesti riik on avaldanud oma suurmehele tänu ja autasustanud Seli Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Sama autasu on pälvinud ka armastatud näitleja Ita Ever.
1981. aastal lõpetas Neinar Seli cum laude TRÜ kehakultuuriteaduskonna ja kaitses üheksa aastat hiljem edukalt…
-
Nõuab kannatlikkust ja isegi sportlikku visadust, et vaadata algusest lõpuni meie juhtiva kommertskanali laupäevaõhtune kolme ja poole tunnine mammutprogramm. Ei heidutanud mind ka teadmine, et kahe särava naissaatejuhi „Stereo” ja Venemaa telekanalilt mahaviksitud viktoriin pole televaatajate seas just eriti menukad. Kanal 2 kodulehel pole 1700 televaatajat pidanud vaevaks vastata küsimusele: „Millist sügishitti ootad kõige rohkem?”. Kaks protsenti ootab palehigis laupäevaõhtust mälumängu ja vaid protsent glamuurset jutusaadet.
„Stereo”…
-
Urmas Vadi arendab järjekindlalt raadioajakirjanduse spetsiifilisi tugevaid külgi. Üks neist on kahtlemata anda kuulajale võimalus ise kaasa mõelda, mitte lasta visuaalil end tingimusteta juhtida nagu pime koeral. „Ahjualuse” „lähme külla” formaat on selles mõttes eriti raske väljakutse, sest pildi abil saab inimese kodust ikka võrreldamatult selgema pildi kui ümberjutustusega. Aga küllap on Vadil tagamõte: külastada üheaegselt nii inimese kodust ruumi kui ka vaimu ja anda neist…
-
Kodumaine sari „Riigimehed” ja brittide „Jah, härra peaminister” on paljuski sarnased. Alates sellest, et mõlemad jõudsid ekraanile pärast aastatepikkust vaheaega, ning lõpetades sellega, et mõlemad on väga ilusad ning näitlikud poliitika-aabitsad.
Ka erinevused on vähemalt sama suured: „Jahis . . . .” käsitletakse globaalseid või vähemalt siseriiklikult üliolulisi probleeme, „Riigimeestes” keskendutakse uue poliitilise jõu sünnitamisvaludele. Esimene on auväärse, kuid manduva demokraatia, teine traditsioonideta, kuid edasipüüdliku ühiskonna lugu. Juba situatsioon,…
