Meedia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    HERKKO LABI: Kuidas vabaneda luupainajast? 
    Tagasi tuleb lükata valitsevate skeemide kosmoloogiline taust ning hävitada usk mürgistesse, sööbivatesse „väärtustesse“, nagu progress, areng ja majanduskasv.
    Me vajame radikaalset sõnavara ja mõttemustrite muutust. Kuidas vabaneda valitsevatest kollektiivse praktika skeemidest, kinnistunud kujutelmadest? 26.-28. augustil Viinistu Kunstimuuseumis esmakordselt toimuva Biotoopia hübriidkonverentsi…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARINA RICHTER: See on elus! 
    „Kratt“ on selline perefilm, mis ei pane kedagi igavusse surema. Ei mingeid laulvaid printsesse, küll aga üks seestunud sugulane, törts veresauna ja üks viimase aja žanrifilmide kõige rajum eksortsismiseanss. 
    Mängufilm „Kratt“ (Tallifornia, Eesti 2020, 90 min), režissöör-stsenarist Rasmus Merivoo.  
    Mu teine kokkupuude kratiga, Rasmus Merivoo viimase filmi nimiolendiga,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    PILLE-RIIN LARM: Juta Kivimäega suures skulptuuritoas
    Romaanis „Suur tuba“ kirjeldab autor ühe lapsepõlve väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. 
    Jaanipäeva eel selgusid Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemused. Esikohti anti välja kaks: selle pälvisid Juta Kivimäe ja Loone Ots.  
    Juta Kivimäe on hariduselt kunstiajaloolane ning ametilt Eesti Kunstimuuseumi…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARI KARTAU: Kõik kaob peale paari tähtsa pisiasja. Intervjuu Mare Trallaga
    Mare Tralla: „Julgus on suhteline. Ühel päeval olen julge, teisel päeval mitte. See näitus nõudis suuremat julgust, sest see mõjutab ka teisi inimesi, näiteks minu perekonda.“
    Mare Tralla näitus „Enne ja pärast“…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    TRISTAN PRIIMÄGI: Suur mäng keskmiste kaartidega
    Kinematograafiliselt pakkus Cannes’i filmifestivali programm vähe üllatusi, aga tõi kaasa Eesti filminduse suursündmuse.
    Cannes’i filmifestivali ebatavalise koroonajärgse aasta üldmuljetest kirjutasin pisut juba eelmisel nädalal. Nüüd, kui auhinnad jagatud ja mitu, nii rahvuslikku kui rahvusvahelist, šokki üle elatud,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MUBA otsib ehitajaid. Suur intervjuu loodava kooli direktori Timo Steineriga
    Timo Steiner: „Tavaliselt läheme haridusest rääkides hästi morniks ja murelikuks, aga lahedale, kihvtile ja töökale elule peaks laduma just sellise põhja, kus lusti ja julgust.“
    Unistus avada Tallinna muusika- ja balletikool ehk MUBA…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARGUS MAIDLA: Koorikud, lainikud ja kaos. Akadeemik Ülo Lepik 100!
    Ülo Lepik on igal ajal kandnud teaduslikku ekstsellentsust ning süstinud oma kolleegidesse ja õpilastesse teaduslikku väärikust, sirgjoonelisust ja ausust.
    11. juulil täitub sajas eluaasta teaduse ühel suurmehel, mehaanikateaduste korüfeel akadeemik Ülo Lepikul, kelle…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    HARRI TIIDO: Juha Hurme – inimesest Neemes, Soomes ja „Kalevalas“ 
    Finlandia auhinnaga pärjatud teostes uuritakse ühtse soomluse 14 miljardi aasta pikkust ajalugu lõppjäreldusega, et seda on võimatu määratleda. 
    Juha Hurme, Neem. Tõlkinud Tiiu Kokla, toimetanud Hille Lagerspetz. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2021. 400 lk. 
    Juha Hurme, Suomi. Kujundanud Jenni Saari. Teos, 2020. 480 lk. 
    „Austatud inimesed, suured, arukad ahvid“ – nii alustas Juha Hurme oma tänukõnet Finlandia ilukirjandusauhinna…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAI TAAL:  Kuidas mängida saatanat? 
    Age Juurika kontsert pakkus palju mõtteainet sellistel igavikulistel teemadel nagu jumalikkus ja saatanlikkus, armastuse võimalikkus ning inimlikkus.  
    Age Juurika klaveriõhtu sarjas „I nagu interpreet“ 9. VI Estonia kontserdisaalis. Age Juurikas (klaver). Kavas Ludwig van Beethoveni, Richard Wagneri (Zoltán Kocsisi transkriptsioon) ja Ferenc Liszti muusika.  
    Mäletan eredalt esimest korda, kui…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Kesta katsumuste kiuste. Maarja Pärtna intervjueeris Mathurat
    Mathura: „See, millist ilu või sügavust on inimene oma parimal hetkel võimeline väljendama, on kaalukaim argument, miks elu ei saa määratleda pelgalt biokeemilise reaktsioonina.“  
     Mitmekülgse looja Mathura kümnes luulekogu „Lahusolek“ on kaua küpsenud teos, mille kujundikeelde on kätketud ühtaegu nii siseheitlus kui ka…
Sirp