Keelele tuleb kasuks

  • Art Leete
    Art Leete

    Art Leete

    Art Leete,
    Tartu ülikooli etnoloogia professor
    Keel peaks olema rohkem tunnetega seotud. Mu vanaema kasvas üles Kadrina kandis Metsa külas ja eks siis tema keelgi tuli sealt. Vett jõime kruukidest, saabastel olid apsatid ja kui pahandust tegin, sain põrkida. Kirjakeel ja kadrina…
  • Mart Kalm
    Mart Kalm
    Foto Piia Ruber

    Mart Kalm

    Mart Kalm,
    arhitektuuriajaloolane, kunstiakadeemia rektor ja teaduste akadeemia asepresident
    Kui ma noor olin, siis olid keskkoolis õpilased, õpetajad ja klassid ning ülikoolis üliõpilased, õppejõud ja auditooriumid. See oli kõigile selge terminoloogiline vahe. Keskkool oli kohustuslik, sellest polnud pääsu. Ülikooli võis küll minna igaüks,…
  • Karin Paulus
    Karin Paulus
    Foto Viktor Burkivski

    Karin Paulus

    Karin Paulus,
    kunstiteadlane ja kriitik
    „Proovi öelda kuidagi huvitavamalt,“ õpetas kadunud kolleeg Kalev Kesküla mind kui Ekspressi värsket töötajat. Mäherdune suurepärane soovitus! Ausalt ja otse kirjutamise hindamise kõrval olen aastatega tõesti aina enam mõistnud, et keel on loominguline ja mänguline nähtus. Võrreldes sakslaste…
  • Margus Mikomägi
    Margus Mikomägi
    Sven Arbet / Ekspress Meedia / Scanpix

    Margus Mikomägi

    Margus Mikomägi,
    näitleja, ajakirjanik ja teatrikriitik
    Kõige enam rikub ja kahjustab eesti keelt bürokraatia. Kui vaadata ajalehtedest leitud pealkirju, töötas Eestis näiteks 2012. aastal 27 000 ametnikku, enne seda ka üle 30 000, alles hiljuti ikka kusagil 27 000 ringis. Mõeldes, et nende inimeste asi näib olevat sundida…
  • Toomas Hiio
    Toomas Hiioi

    Toomas Hiio

    Toomas Hiio,
    ajaloolane
    Juba kaua olen pidanud ajaloo-alaseid tekste sisuliselt toimetama või retsenseerima. Kui väga silma riivab, olen teinud märkusi ka keelekasutuse kohta, aga ettevaatlikult, sest ei ole ma ei keeleteadlane ega -toimetaja. Väljaspool poliitikat kehtib lause kingsepast ja tema liistudest peaaegu…
  • Reet Varblane
    Reet Varblane

    Reet Varblane

    REET VARBLANE,
    kunstitoimetaja
    1996. aasta Vikerkaare viimases numbris ilmus Kristiina Rossi artikkel „Naine eesti keele grammatikas“,* kus keeleteadlane väga elegantsel ja veenval moel tõestas, et kuigi eesti keeles ei ole sugu, ei tähenda see veel, et sõnadel ja väljenditel puuduks sooline alatoon,…
  • Janika Läänemets
    Janika Läänemets
    Erakogu

    Janika Läänemets

    Janika Läänemets,
    kirjanduskriitik
    Eesti keel üha üllatab. Kuulasin möödunud kevadel mitu päeva kõikvõimalikke linnulaulu lindistusi, et välja selgitada, kes õhtuti mu kodutalu ümber võsas eriskummalist võbelevat häält teeb. Lõpuks avastasin, et see polnudki laul, mida olin kuulnud, vaid hoopis mängulennul saba- ja tiivasulgedega…
  • Tiia Kõnnussaar

    Tiia Kõnnussaar,
    lastekirjanik ja toimetaja
    „Sa said täna tublisti vatti,“ tähendasin ühel pühapäeval tunnustavalt oma noorele tennisemängukaaslasele, kes oli pidanud olude sunnil – paariline puudus – trennis üksi kahe vastu mängima.
    Kulmud kerkisid kõrgele. „Vatti?“
    See polnud mul esimene kord öeldut seletada. Või, vastupidi, pead murda, mida mõni netist loetud pealkiri võiks tähendada, näiteks „Meestantsijad laskusid peo lõpuks ühele jalale“.
    Noore põlvkonna keelekeskkond on muutunud. Minu pojad ja nende sõbrad…
  • Kurmo Konsa

    Kurmo Konsa,
    kõrgema kunstikooli Pallas professor
    Mulle tundub, et ma olen keele kasutaja. Peamiselt mõtlen eesti keeles, järelikult olen monoglott. Vahel mõtlen ka mõnes teises keeles, aga hulga harvemini. Muidugi võib ka kõik olla teisiti ja meemiteooria pooldajate vaadete kohaselt kasutab keel hoopis mind, et ajada oma asju, mis peamiselt seotud levimisega.
    Kasutajana peaksin teadma, milleks keelt on vaja, milleks on keel hea ehk siis miks ma seda…
  • Laura Kuusk
    Laura Kuusk
    Mark Raidpere

    Laura Kuusk

    LAURA KUUSK,
    fotokunstnik, Eesti kunstiakadeemia fotoosakonna õppejõud
    Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 kohaselt ei tohi kelleltki võtta tema sünnijärgset kodakondsust, kuid kodakondsusseaduse § 1 kohaselt ei ole lubatud omada mitut kodakondsust.
    Eesti inimarengu 2017. aasta aruandes tuuakse välja, et jätkub nii välja- kui ka sisseränne. Oleme sisenemas/sisenenud…
Sirp