-
6.–9. juulini kestva LGBT+ kultuurifestivali põhiteema ei vihja vaid kooseluseadusele. “Koos” tähistab ka koos olemist ja koos tegutsemist, aga ka koos kasvamist ja vananemist.
Rahvusvahelise festivali kavast leiab maailmakino, näituseid, õpitube, samast soost vanematega perede pikniku, mitu pidu ning esmakordselt ekskursiooni, mis avab Tallinna linnaruumi läbi LGBT+ ajaloo. “Festivali üks tipphetk on konverents, mille fookuses on Pride’ide minevik ja tulevik ning LGBT+ inimeste ja nende toetajate koostöö,…
-
Oleme murega jälginud perekond Sumerate korteriga seotud arenguid.
Leiame, et olukord, millesse Eesti ühe olulisema helilooja, kultuuri- ja ühiskonnategelase perekond ja järeltulijad on sattunud, ei ole kohane ei õiguslikele ega väärtuslikele alustele, millele meie riik on rajatud. See, kuidas Sumeraid ähvardab oht jääda ilma oma elukohast, mille haldajad ja hiljem ka omanikud nad on olnud juba aastakümneid ning see, millist naeruväärset kompensatsiooni selle ilmajätmise eest neile pakutakse,…
-
Lastejutuvõistlus “Minu esimene raamat” toimus tänavu kaheksandat korda. Tänavusele konkursile esitati 33 käsikirja. Zürii otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta ja ära märkida kaks tööd avaldamissooviga. Žüriisse kuulusid inimesed Eesti Lastekirjanduse Keskusest ja kirjastusest Tänapäev, lisaks Ilona Martson ajakirjast Täheke. Auhinnafondi suurus oli 3000 eurot.
I koha pälvis Kadri Lepp käsikirjaga „Tüdruk, kellel oli saladus“. Jõulupühasid linna veetma tulnud poisid avastavad, et uuel naabril on valus saladus,…
-
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel pälvis esikoha Vahur Afanasjevi käsikiri „Serafima ja Bogdan“. Lisaks otsustas žürii välja anda kaks teist kohta, mille vääriliseks valiti Eva Koffi käsikiri „Sinine mägi“ ja Triinu Merese käsikiri „Lihtsad valikud“. Lisaks auhinnalistele kohtadele märkis romaanivõistluse žürii ära Liisi Õunapuu ja Ustav-Esko Mikelsaare käsikirjad. Postimehe eripreemiaga tunnustati Taavi Kangurit.
“Auhinnatud töödest heidavad „Serafima ja Bogdan“ ning „Sinine mägi“ valgust Eesti lähiajaloole, ent nii Afanasjev…
-
Hiljuti, 19. mail oli Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi koosolek teemal “Miks on Eesti ajakirjandus kultuuri küsimus?”, misjärel jõudsime järjekordselt tõdemuseni, et ajakirjanduse igapäeva funktsioonide täitmine ühiskonnas oleneb oluliselt ajakirjanduse kui professionaalse valdkonna määratlemisest Eesti kultuuriruumis ja professionaalse ajakirjanduse edendamise toetamisest. Ajakirjanduse Sihtkapitali taastamine on auvõlg Eesti Vabariigis 1918 – 1940 töötanud ajakirjanike ees.
Ajakirjanduse Sihtkapital võimaldab kujundada stabiilse aluse hea ajakirjanduse kvaliteedi hoidmiseks. Kultuurkapitali toetus annaks võimekamatele…
-
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon korraldas noortele suunatud ilukirjanduse tõlkevõistluse, mille eesmärgiks oli julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste ja tudengeid tõlkimisega tegelema, anda neile võimalus end tõlkijana proovile panna ning saada tehtud tööle tagasisidet kogenud tõlkijatelt.
Võistlus kuulutati välja emakeelepäeval 14. märtsil ja laekus 147 tööd. Neist inglise keelest 72, prantsuse keelest 40, vene keelest 26 ja jaapani keelest 9. Osavõtjate profiil oli väga erinev, filoloogiatudengitest kooridirigeerimise tudengiteni,…
-
EV100 korraldustoimkond kuulutas koostöös kunstiprogrammi koordineerivate Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega välja 30 kunstiprojekti, mida toetatakse kokku 200 000 euroga.
Võidutööd valiti välja EV100 kunstiprogrammi “Sada kunstimaastikku” konkursile laekunud 83 taotluse hulgast. Kõik väljavalitud 30 võiduprojekti käsitlevad Eestit ja Eestiga seonduvat kaasaegse kunsti võtmes pakkudes inimestele võimalust tähistada riigi juubelit läbi kunstielamuse. Projektid leiavad aset juubeliperioodi jooksul erinevates paikades üle Eesti.
EV100 korraldustoimkonna juhi…
-
Septembris alustab Tartu ülikooli Vanas Anatoomikumis tööd uus kunstide keskus, mis koondab kogu valdkonna pädevuse ühte üksusesse ja hakkab koordineerima üle-ülikoolilist kunstide õpet.
Viimastel aastatel on kunstiharidus Tartu ülikoolis jagunenud peamiselt kahe struktuuriüksuse – kultuuriteaduste ja kunstide instituudi koosseisu kuuluva kunstide osakonna ning Viljandi kultuuriakadeemia vahel. Esimeses on tänaseni koolitatud peamiselt maalikunstnikke, teises muusikuid, näitlejaid, tantsijaid, valgus- ja helikunstnikke ning meistreid ja uurijaid rahvusliku tekstiili, metalli- ja…
-
Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital ootavad uusi filmiprojekte sarja “Eesti lood” tootmiseks, mis jõuavad ekraanile 2019. aastal.
Saabunud kavandite hulgast valitakse välja paljulubavamad ja intrigeerivamad filmikirjeldused ning teise vooru pääsejatel on võimalik arendada oma ideid kolm kuud. Edasijõudnute hulgast tehakse lõplik valik hiljemalt oktoobri alguses ja valitakse välja 12 filmiprojekti. Filmid toodetakse 2018. aasta jooksul ja ETV eetris näeb neid 2019. aastal.
“Eesti lugude” ideekavandite…
-
Raadioteatri põhieesmärgiks on nüüdisaegse audioesteetikaga teoste loomine ERR-i raadioprogrammidele, eesti näitlejate häälte salvestamine ning algupärase dramaturgia arendamine ja tutvustamine nii kodu- kui ka välismaal. Selleks, et avardada kuuldemängude temaatikat ja leida lisaks kogenud kirjutajatele ka uusi, andekaid ja raadiodramaturgia eripära tajuvaid autoreid, korraldab Raadioteater kuuldemängutekstide võistluse.
Võistlustingimused:
· Ootame 5-osalisi lühivorme (ühe osa teksti eeldatav pikkus kuni 4000 tähemärki koos tühikutega) ja ka pikemaid tekste (eeldatav pikkus kuni…
