Uudised

  • Personaalse uurimistoetuse sai 42 uut teadusprojekti

    Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu otsustas anda personaalse uurimistoetuse 42-le 2018. aastal algavale järeldoktori-, stardi- ja rühmaprojektile. Uute uurimistoetuste aastane rahaline kogumaht on 3,79 miljonit eurot.
    Rahvastiku kestlikkus, raseduse katkemise geneetilised põhjused, kliimamuutuste mõju metsahaigustele ning taastuvenergiaallikate vooluvõrguga liitmise parandamine – need on vaid mõned näited probleemidest, mida uurimistoetuse saajad hakkavad lahendama.
    Suurema osa personaalsete uurimistoetuste 2018. a eelarvest moodustavad juba varem alanud uurimisprojektid. Lisaks 42 uuele alustavale projektile tehakse…
  • Alanud on konkurss 2017. aasta parima keeleteo selgitamiseks

    Haridus- ja Teadusministeerium on kuulutanud välja konkursi 2017. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 21. jaanuarini.
    Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
    Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel https://www.hm.ee/et/2017-aasta-keeleteo-konkursi-kandidaatide-esitamine või e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil…
  • Ilukirjanduse tõlkevõistlus noortele tõlkijatele

    Alanud on noortele tõlkijatele suunatud ilukirjanduse tõlkevõistlus, mida korraldab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon koostöös Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Postimehega. Võistluse eesmärgiks on leida noorte tõlkehuviliste hulgast uusi talente ja innustada neid tegelema ilukirjanduse tõlkimisega. Osalema on oodatud gümnasistid, tudengid ja alla 30-aastased noored, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut.
    Võistlusele saab esitada tõlkeid neljast keelest – inglise, hispaania, saksa, ladina – ja neid hindavad professionaalsetest…
  • Sirbi laureaadid on Põldsam, Saar, Sepp ja Trunin

    Kultuurilehe Sirp laureaadid eelmisel aastal ilmunud tekstide eest on Rebeka Põldsam, Johannes Saar, Heili Sepp ja Mihhail Trunin.
    Rebeka Põldsami tekstidest, neist enamik ilmunud tema autorirubriigis „Roosa müts“, hakkavad ennekõike silma sellised teemad nagu võrdsus – peale soost tingitute ka sissetuleku ja ressurssidele ligipääsu mõttes –, neoliberalismi kriitika, aga ka (enese)kriitiline vaade nn vasakintellektuaalidele ning kindaheited nüüdiskunstiväljale. Ta on kirjutanud: „Kui üldiselt on totrustest möödavaatamine hea strateegia…
  • Vaba Lava alustas Narva teatrimaja ehitusega
    Narva teatrimaja fassaadi kavand. Allianss Arhitektid

    Vaba Lava alustas Narva teatrimaja ehitusega

    Täna, 19. detsembril alustati Vaba Lava Narva teatrikeskuse ehitustegevusega. Teatrikeskus valmib 2018. aasta novembrikuus ja see rajatakse endise nõukogudeaegse Baltijetsi sõjatehase administratiivhoonesse, aadressile Linda 2.
    Vaba Lava Narva teatrikeskusesse on planeeritud ligi 220-istekohaga black-box tüüpi teatrisaal koos abi- ja kontoriruumidega, Eesti Rahvusringhäälingu…
  • Kirjanduskriitika auhinna võitis Berk Vaher

    Tartus anti täna õhtul anti kolmandat korda välja Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind. Auhinna võitis Berk Vaher arvustusega „Pahema jala kindad“, mis ilmus ajakirjas Looming (nr 12, 2016).
    Berk Vaheri arvustus on kirjutatud Aarne Rubeni romaanile „Talvehommiku härmas kindakirjad. Mõistatuslik lugu Djatlovi kurust“. Arvustus tegeleb teosega metoodiliselt, mõtted on väljendatud selgelt ja kõik väited kriitiku poolt põhjendatud. Lugemist rikastab isikupärane keel, mis heale kriitikale omaselt ei ole…
  • Pressisõber on Tarmo Soomere ja pressivaenlane Mihhail Korb

    Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) liikmeslehtede peatoimetajad valisid täna toimunud aastakoosolekul pressisõbraks Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere ja pressivaenlaseks riigihalduse ministri ametit pidanud Mihhail Korb.
    Tarmo Soomere pressisõbraks valimise puhul märkisid toimetused, et ta on avanud avalikkusele Teaduste Akadeemia aknad ja uksed. Lisaks on Tarmo Soomere väga hea suhtleja ning on teinud palju teaduse populariseerimiseks ajakirjanduse vahendusel viisil, nagu seda Teaduste Akadeemias varem ei tehtud.
    Tarmo Soomere ütles,…
  • Tõlkevõistlus noortele

    Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon korraldab koostöös Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja ajalehega Postimees juba teist korda noortele tõlkehuvilistele suunatud tõlkevõistluse. Võistluse eesmärk on julgustada võõrkeeli õppivaid gümnasiste ja praeguseid ja endiseid tudengeid tõlkimisega tegelema, anda neile võimalus end tõlkijana proovile panna ning saada tehtud tööle tagasisidet kogenud tõlkijatelt.
    Reeglid
    ●    Ootame võistlusel osalema gümnasiste, üliõpilasi ja kuni 30-aastaseid noori, kellel ei ole trükis ilmunud tõlkeraamatut.
    ●    Võistlusele saab…
  • Algab kandidaatide esitamine kultuuri- ja spordipreemiatele

    Kultuuriministeerium ootab 10. jaanuarini 2018 kandidaate Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks.
    Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest, viis preemiat 2017. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus.
    Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2017. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid võivad teha ministeeriumid,…
  • Reedel selgub parim kirjandusarvustus

    Reedel, 8. detsembril selgub tänavune Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna võitja. Auhinnaõhtul räägitakse lõppevast kriitika-aastast, laureaat peab ettekande ning fs esineb luuletustega.
    Auhinnale kandideerivad järgmised arvustused:
    Alvar Loog, „Vari on huvitavam kui valgus“ (Rein Raua luulekogu „Unelindude rasked saapad“, Looming 2017, nr 2),
    Ulrike Plath, „Klaasveranda ilma klaasita. Kolm võimalust mõista mõisakultuuri 21. sajandil“ (Tõnu Õnnepalu poeem „Klaasveranda“, Vikerkaar 2017, nr 1-2),
    Joosep Susi, „Märkmeid Aare Pilve luulest“ (Aare Pilve…
Sirp